Jaotusvõrgu juht: rikkekindlam võrk võib tulla 10 aasta pärast

Keskpäevase seisuga oli tormi tõttu 12 400 majapidamist ilma elektrita ning mõned kodud on ilma juba pühapäevast alates. Miks ei suudeta katkestusi kiiremini likvideerida?

«Katkestuste likvideerimiseks on ebapiisavalt ressursse,» vastas Mere. «Praegu oleme rakendanud kõik oma inimesed, kontorist kõik, kes vähegi metsas käia suudavad ja oma partnerite brigaadid.»

Mere lisas, et paraku on purustused ühe katkestuse kohta väga ulatuslikud ning kohati tuleb uut liini ehitada kilomeetrite viisi.

«Mida aeg edasi läheb, siis see tempo pidevalt langeb, sest sinna otsa on jäänud sellised kohad, mille puhul tuleb väga suuri ehitusi teha, aga selle taga on suhteliselt väike klientide arv,» sõnas ta. «Kui me keskpingeliinid suudame täna-homme ära remontida, nende taga on rohkem kliente, siis see viimane ots hakkab väga aeglaselt liikuma.»

Mere tunnistas, et mõned majapidamised jäävad seetõttu uude aastasse. «Piirkonnad, kus üksikud majapidamised võivad jääda järgmisse aastanumbrisse, on Järva-, Harju-, Rapla-, Viljandi-, Jõgevamaal ja Lääne-Virumaal,» loetles Mere, rõhutades, et seal on väga suured ehitusmahud.

Võib-olla oleks siis mõistlik hakata võtma töötajaid juurde? Mere hinnangul ei ole võimalik töötajate arvu panna paika kõige hullema tormiolukorra järgi.

«Paraku läheb kuskilt piir,» sõnas ta. «Piirkondadest, kus rikked on parandatud, suuname brigaade piirkondadesse, kus rikked veel likvideeritud ei ole. Brigaadide hulk nendes kohtades saab olema suurem kui varasematel päevadel.»

Mere sõnul teeb üks brigaad intensiivset tööd 8-10 tundi, kuna töö on palju füüsilist pingutust nõudev ja rohkem ei jõuaks. Hetkel on 143 brigaadi töös ja sellist mahtu suudetakse Mere kinnitusel hoida.

Mere tunnistas, et Eesti Energia on teadlik kohtadest, mis tormidega ikka-jälle elektrita jäävad, aga neid kohti olevat Eestis massiliselt.

«Oleme seadnud oma prioriteedid nende liinide rikkekindlamaks tegemiseks, olemegi neid tegemas, aga nendest enam ei räägita, mis on korda tehtud,» seletas Mere. «Kuna võrgumaht on niivõrd suur, siis paraku nende tegemine võtab väga kaua aega. Tõeliselt rikkekindlamast võrgust võime rääkida alles kümne aasta pärast.» Ta lisas, et asjale lähenetakse selles järjekorras, kus on rohkem kliente ja rikkeid.

Mere rääkis, et rikke parandamise prognoosid, mida telefoni teel klientidele tehakse, ei pea alati paika, sest vahel selgub, et samal liinil on rohkem rikkeid. «Selles mõttes oleme nüüd prognooside andmisel palju ettevaatlikumaks muutunud,» sõnas ta.

Ajakirjaniku poole pöördus inimene, kes rääkis, et tema külas on juba viiendat päeva elekter ära, aga see ei olnud isegi rikkekaardile kantud. Mere vastas seepeale, et kõik klienditeated vaadatakse läbi, aga kiiremal hetkel võib see kauem aega võtta.

«Seda tormi iseloomustab see, et esimene torm tegi suure kahju ära ja järjest on tulnud uued tormid peale, mis tekitavad uusi rikkeid,» rääkis Mere. «Sellepärast võib jääda mulje, et rikete parandamine võtab väga kaua aega.» Ta rääkis, et hetkel on ilmaolud rahulikud, aga õhtuks lubab jälle saartel ja lääne pool olulist tuult.