:format(webp)/nginx/o/2017/03/06/6412777t1he95d.jpg)
/nginx/o/2019/12/12/12804466t1h59a9.jpg)
Võttes arvesse Nord Stream 2 gaasijuhtme ehitust, ei saa eeldada et, Euroopa poliitika Venemaa suhtes võiks põhimõtteline ja üksmeelne, kirjutab poliitikavaatleja Vadim Štepa.
Tellijale
Vadim Štepa: Nord Stream 2 ja korruptsiooni põhjavoog (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kavandajate arvamust mööda pidanuks maagaasi torujuhe Nord Stream 2 valmis saama juba tänavu detsembris. Taani võimud arutasid üle kahe aasta, kas anda luba viia Nord Stream 2 läbi oma territoriaalvete või mitte, kuid oktoobris langetasid siiski ehitajatele soodsa otsuse, mis jõustus novembris. Praegu paigaldatakse seal kiirkorras torusid – küllap tahetakse aktsionäridele kena «jõulukink» teha.
Nord Stream 2 trass läbib Soome, Rootsi, Saksamaa ja Taani territoriaalvesi. Kolm esimest andsid nõusoleku küllaltki kergelt, aga Taanis käis pikka aega elav arutelu. Uue torujuhtme vastased kinnitasid, et see õõnestab Euroopa energiajulgeolekut, andes Venemaa Gazpromile sisuliselt monopoli Euroopa gaasiturul. Torujuhe on kavandatud toimetama edasi 55 miljardit kuupmeetrit maagaasi aastas.
Lisaks on juba Nord Stream 2 projekt kui selline ilmses vastuolus Euroopa majanduslike sanktsioonidega Venemaa suhtes. Nähtavasti on käes 1970.–1980. aastate kordumise aeg, mil paljud lääne poliitikud ja ärimehed mõistsid hukka NSV Liidu totalitaarse režiimi, kuid ikkagi pooldasid sellega business as usual suhte arendamist.