/nginx/o/2016/10/17/5968575t1h97e7.jpg)
/nginx/o/2019/12/11/12803935t1h49ad.jpg)
Otsides vastust küsimusele, mida oleksime pidanud tegema teisiti, et oma riiki äärmuslike tungide eest tõhusamini kaitsta, tuleb Reformierakonnal oma deemonitele silma vaadata, kirjutab Raimond Kaljulaid (SDE).
Tellijale
Raimond Kaljulaid: õigusriigi kriisi juur on Reformierakonna valitsuses (29)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Täna toimub riigikogus Reformierakonna algatatud olulise tähtsusega riikliku küsimuse «Kas õigusriik on ohus?» arutelu. Jõuan kohe ka Reformierakonna juurde, kuid räägime kõigepealt õigusriigist.
Põhiseaduses mainitakse õigusriiki kümnendas paragrahvis ning kommenteeritud väljaanne selgitab õigusriigi mõistet ulatuslikult. Kui lühidalt kokku võtta, siis õigusriik kitsamas tähenduses on «seadusriik, st riik, milles on seadused, mida järgitakse». Õigusriik laiemas tähenduses on «riigikorraldus, kus lisaks seadustele, mida järgitakse, on olemas ka põhiõigused, võimude lahusus, sõltumatud kohtud ja seadusi järgiv haldus».
Eesti Vabariigi praegune peaminister on viimastel kuudel korduvalt rõhutanud, et Eesti on jätkuvalt õigusriik, mis juba iseenesest on tähelepanuväärne. Analoogselt on lääneriikide kaitse- ja välispoliitika kujundajatel olnud viimasel ajal korduvalt põhjust kinnitada, et Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon on hea tervise juures ning rahvusvaheline reeglitel põhinev maailmakord tervikuna endiselt toimib.
Reformierakonna välja pakutud aruteluteema on kahtlemata vajalik ja õigeaegne.