Päevatoimetaja:
Georgi Beltadze
+372 666 2180
Saada vihje

Kairi Kreegipuu, Raul Eamets: sotsiaalteadused – kelle asi? (6)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rahajagamine.
Rahajagamine. Foto: Urmas Luik / Pärnu Postimees

Teadusraha jagamise järgi otsustades on sotsiaalteadused Eesti riigile teistest valdkondadest palju vähem olulised, kirjutavad Tartu Ülikooli teadus-arendusprodekaan Kairi Kreegipuu ja sotsiaalteaduste valdkonna dekaan Raul Eamets.

Sotsiaalteadlased saavad tuld vasakult ja paremalt ning eriti drastiliselt paistab nende eitamine välja, kui hakatakse jagama riiklikku teadusraha.

Alustame mõne lihtsa näitega. Kas lugeja paneks oma auto kütusepaaki mingit välismaalt toodud väga head vedelikku, mis väidetavalt vähendab kütusekulu kaks korda? Aga kas ta sööks turul müüdavat kirjadeta tabletti, mis kaotab kõik valud täna ja tulevikus? Enamik inimesi vastaks mõlemale küsimusele nähtavasti eitavalt. Samas ehitame vapralt Eesti riiki koos kõigi tema alaosadega ilma märkimisväärse ühiskonna- ja käitumisteadusliku nõu ja analüüsita. Näiteid ei pea kaugelt otsima.

Maksupoliitilised otsused sünnivad käigu pealt, ilma mõjuanalüüsita. Tõsteti alkoholiaktsiisi, mille tagajärjel tekkis eelarvesse auk ja lokkas piirikaubandus. Mõni aasta tagasi juurutati kiiresti vajaduspõhised peretoetused – seda enne, kui valmis ministeeriumi tellitud vastav analüüs. On arusaadav, et mõnikord on tarvis kiiresti otsustada ning eeldatavasti siis selle eest ka poliitiline vastutus võtta. Kiirete küsimuste kõrval on aga olemas teemasid, mille puhul tuleb riigis tagada pidevalt ajakohane ja arenev kompetents. Mis tegelikult tagab Eesti edukuse PISA testides? Kuidas hoida ära sotsiaalne plahvatus Ida-Virumaal, kaasmaks arendusse ELi raha? Kuidas saada tehisintellekti levikust maksimaalset kasu? Kes lahendab sellega seotud eetilised ja makse puudutavad küsimused? Millise ühiskonna loovad praegused lapsed ja noored? Milline vähemuste integratsiooniskeem on tulevikku silmas pidades kõige efektiivsem? Kuidas peaks Eesti riik reageerima naaberriikide sise- ja välispoliitilistele sammudele? Kuidas inimese käest midagi küsida nii, et saada adekvaatne vastus?

Tagasi üles