:format(webp)/nginx/o/2019/12/09/12798219t1h241f.jpg)
Korruptsioonivastase teo tunnustuse pälvis ajaleht Postimees ning ajakirjanikud Martin Laine ja Oliver Kund.
Postimehe ajakirjanikud pälvisid korruptsioonivastase teo tunnustuse (4)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ühing Korruptsioonivaba Eesti andis täna, korruptsioonivastasel päeval toimunud konverentsil «Kala mädaneb peast ehk väärtusjuhtimine ettevõttes» üle 2019. aasta korruptsioonivastase teo tunnustuse.
Selle pälvisid ajaleht Postimees ja uuriva toimetuse reporterid Martin Laine ja Oliver Kund, kes andsid TTÜ väidetava pettuse kajastamisel olulise panuse vihjeandjate kaitse temaatika tõstatamisele Eesti ühiskonnas.
Ühingu liikmete poolt ellu kutsutud konkursi eesmärk on tunnustada mõnd tegu, isikut või organisatsiooni, mis või kes on oluliselt laiendanud korruptsioonialast arutelu, toonud kaasa uuendusi korruptsiooniennetuses, muutnud organisatsiooni või valdkonna korruptsioonivabamaks.
«Eriti tunnustame ajalehte ja reportereid järjepidevalt vihjeandja kaitseks üles astumise eest. Olukorras, kus Eesti seadusandlus on vihjeandjate kaitse osas veel puudulik, on eriti oluline teha pidevat selgitustööd ning avalikustada võimalik tagakiusamine,» kommenteeris ühingu Korruptsioonivaba Eesti juhatuse esimees Erkka Jaakkola.
/nginx/o/2019/12/09/12798215t1h77fa.jpg)
«Vihjeandjad on tunnistajad ning teavitamise eesmärk on kaitsta avalikku huvi. Vihjeandja ei saa ega peagi ette teadma, milline on õiguskaitseasutuse uurimise tulemus, sest ta pole ise uurija. Sellegi poolest näeme, et sõnumile keskendumise asemel on kergem keskenduda sõnumitoojale ning nii satub vihjeandja isikliku rünnaku alla. Meie kõigi huvides peaks aga olema, et teavitamist julgustada.»
«Kuigi tunnustame väljaannet ja ajakirjanikke hea töö eest, toonitame siinkohal, et tegelikult oleks see lugu avalikkuse ette üldse mitte jõudma pidanud. Kui organisatsioonis on toimiv vihjeandmise kord ja kanalid, toimiv kommunikatsioon ja asjakohased järelmeetmed, lahendatakse probleem sealsamas ning teavitajal pole tarvis ei meediasse ega õiguskaitsesse pöördudagi,» lisas Jaakkola.
Konkursi raames tõstsid ühingu Korruptsioonivaba Eesti liikmed esile veel kaks olulist nominenti.
«Kuigi saime valida vaid ühe teo, tunnustame lisaks ka saadet «Pealtnägija» ning ajakirjanikku Anna Pihli märkimisväärse panuse eest huvide konflikti ja korruptsiooniohu paljastamisel,» selgitas Jaakkola.
23. oktoobril Pihli avaldatud lugu «Maaeluminister survestas alluvaid seoses M.V. Wooli juhtumiga» pani alguse korruptsiooniohtliku olukorra paljastamisele ning 8. novembril tõi «Pealtnägija» meeskond avalikkuse ette minister Järviku nõuniku Arumäe huvide konflikti seoses PRIA-ga.
Kolmanda märkimisväärse teona tõid ühingu Korruptsioonivaba Eesti liikmed esile rahandusministeeriumi initsiatiivi luua kohalikele omavalitsustele sisekontrollisüsteemi juhend.
«Initsiatiiv aitab täita tühimikku sektoris, mis vaatamata palju räägitud probleemidele korruptsiooni ennetamisel on seni olnud üsna vähe toetatud konkreetsete tööriistadega,» kommenteeris Jaakkola.
2018. aastal jäi korruptsioonivastane tegu välja andmata, sest väärilist nominenti ühingu liikmed ei leidnud. Küll aga taunis ühing, et Eesti ajakirjanduses avaldati ilma vihjeandja loata Danske Banki vihjeandja nimi ja isik.
Ühing Korruptsioonivaba Eesti on avalikes huvides tegutsev vabaühendus, mille eesmärgiks on järjepidev korruptsiooni ennetamine, korruptsioonialase teadlikkuse tõstmine ning rahvusvahelise organisatsiooni Transparency Internationali esindamine Eestis.