:format(webp)/nginx/o/2017/10/03/7168235t1he26b.jpg)
/nginx/o/2019/11/26/12767403t1h5d7d.jpg)
Riigihalduse minister Jaak Aab esitab valitsusele kinnitamiseks uue ametnikueetika nõukogu koosseisu. Nõukogu oli unaruses alates juunist, kuid Aab avastas seda enda sõnul enam kui nädala eest.
Segadus kiirelt klaaritud: minister Aab esitab uue ametnikueetika nõukogu koosseisu (5)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui valitsus kiidab Aabi ettepaneku heaks, hakkavad ametnikueetika nõukogusse kuuluma rahandusministeeriumi asekantsler Dmitri Jegorov, justiitsministeeriumi asekantsler Kristel Siitam-Nyiri, häirekeskuse peadirektor Kätlin Alvela, politsei- ja piirivalveameti korruptsioonikuritegude büroo juht Mati Ombler, põhiseadusliku institutsiooni esindajana riigikontrolli nõunik Airi Mikli ning kohaliku omavalitsuse esindajana Tartu Linnavalitsuse linnasekretär Jüri Mölder.
Avaliku teenistuse välistest ekspertidest on eetikanõukogusse kaasatud avaliku arvamuse, meedia ja kommunikatsiooni ekspert Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi kommunikatsiooniuuringute professor Triin Vihalemm, avaliku teenistuse eetika ekspert Tallinna Tehnikaülikooli Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituudi lektor Leno Saarniit ning endine kõrge riigiametnik ning praegune Eesti Interneti Sihtasutuse juhatuse liige Heiki Sibul.
Tänane Postimees kirjutas, et ametnikueetika nõukogu pole juba pool aastat saanud tööd teha. Nõukogu volitused lõppesid juunis. Riigihalduse minister Jaak Aab avastas seda enda sõnul enam kui nädala eest.
Loe lähemalt SIIT.
Mis on ametnikueetika nõukogu?
Eetikanõukokku kuulub viis kuni kuus avalikus teenistuses olevat ametnikku ja kolm kuni neli mitteametnikust eksperti, kellest üks peab olema endine ametnik. Avalikus teenistuses olevatest ametnikest eetikanõukogu liikmete määramisel arvestatakse, et esindatud oleksid erinevate ametiasutuste ametnikud. Eetikanõukogu põhineb avaliku teenistuse eneseregulatsioonil ja seetõttu moodustavad selle koosseisuenamuse teenistuses olevad ametnikud.
Ametnikueetika nõukogu alustas tööd 2013. aastal ja valitsuse kinnitamisel alustab tööd kolmas koosseis.
Eetikanõukogu tegeleb ametnikueetika teemaga laiemalt, tõlgendab ametnikueetika koodeksit ja annab sellel teemal vajadusel seisukohti. Eetikanõukogu nõustab ka ametnikke ja asutusi ametnikueetika üldistes küsimustes ning aset leidnud juhtumite korral. Eetikanõukogu juhendmaterjalid ja seisukohad on soovituslikud.
«Eetikanõukogu eesmärk on tugevdada ametnike põhiväärtusi ja ametnikueetikat,» teatas riigihalduse minister Jaak Aab. Nii lähtus rahandusministeerium liikmete määramisel kolmest kriteeriumist – isiku autoriteetsus, laitmatu maine ja kogemus avaliku teenistuse eetika küsimustes.