Päevatoimetaja:
Alexandra Saarniit
Saada vihje

Riigikogu kiusamisvaba kooli toetusrühm käivitas projekti «Maša ja karu» (3)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
«Maša ja karu».
«Maša ja karu». Foto: Riigikogu

Riigikogu kiusamisvaba kooli toetusrühma liikmed käivitasid projekti «Maša ja karu», mille raames käiakse koolides õpilastega vahetu suhtluse raames kogemusi jagamas. Riigikogu liikmed jagavad kogemusi, millega nad on isiklikult kokku puutunud, ja vastavad õpilaste küsimustele.

Projekti algatajateks on kiusamisvaba kooli toetusrühma esimees Maria Jufereva-Skuratovski ja toetusrühma liige Kaido Höövelson alias Baruto. ««Maša ja karu» - see oli esimene mõte, mis meil tekkis, kui hakkasime projektiga seonduvat arutama,» ütles Maria Jufereva-Skuratovski.

Jufereva-Skuratovski sõnul on koolikiusamise ja -vägivalla probleem muutunud järjest aktuaalsemaks. «Sõltuvalt uuritud vanuseastmest on Eestis iga viies, mõnes koolis või kooliastmes lausa iga neljas laps kiusuohver. Leidub mitmeid programme, mis on suunatud kiusamise ennetamisele koolides, aga meie arvates on puudus sellisest formaadist, mis pakub lastega isiklikku suhtlemist. Kui minu ja Kaido lapsepõlves üleelatud negatiivsed kogemused ning tehtud järeldused ei aita probleemiga hakkama saada, siis loodetavasti paneme mõistma probleemi olemasolu ning otsima lahendusi,» ütles Juferava-Skuratovski.

«Peamine, mida püüan läbi isikliku kogemuse lastele selgeks teha, on see, et probleemiga ei tohi jääda üksinda,» lisas Jufereva-Skuratovski. «Alati peab abi otsima ja kui mingil põhjustel pole õnnestunud ühelt inimeselt tuge saada, ei tohi pead norgu lasta. Tuleb edasi otsida inimest, kes saab aidata nõu või teoga. Peab kasutama kõiki võimalusi.»

Kaido Höövelson märkis, et viimastel aastatel on kiusamine koolides muutunud karmimaks. Paljuski on põhjus selles, et suhtlemine liigub järjest rohkem internetti, kus isiklik vastutus on palju väiksem.

«Praegu on lastel keerulisem, kui näiteks 15 aastat tagasi. Internetis kiusamine kogub hoogu ja ohvriks langenud lapsed saavad kaks korda rohkem negatiivset tähelepanu - nii vahetus suhtluses kui ka küberruumis,» lausus endine tippsportlane Höövelson. «Tunda annab otsesuhtluse vähenemine peredes. Tihtipeale on vanemad niivõrd hõivatud, et ei pane tähele, kui laps vajab abi.»

Projekt «Maša ja karu» käivitati sel nädalal, kui kiusamisvaba kooli toetusrühma liikmed Jufereva-Skuratovski ja Höövelson külastasid Tallinna Tõnismäe Reaalkooli. Kooli direktori Niina Sõtniku sõnul on sellised algatused kasulikud nii kiusamise ohvriks langenutele kui ka nendele, kes mõnikord võivad kaaslaste suhtes halvasti käituda.

«Me juba kasutame mõningaid programme, mis on muuhulgas suunatud ka koolikiusamise ennetamisele. Projekt »Maša ja karu« on huvitav selle pärast, et osalejad on avaliku elu tegelased, kes on valmis jutustama oma loo, andma isiklike kogemuste põhjal soovitusi, kuidas olukorras käituda,» ütles Sõtnik.

Lähitulevikus kavatsetakse projekti «Maša ja karu» kaasata koole üle Eesti.

Tagasi üles