/nginx/o/2019/12/05/12788343t1h7a6e.jpg)
Pühapäeval oma 20. tegutsemisaastat tähistav Tartu Ülikooli Narva kolledž on end piirilinna hariduse ja ettevõtluse arengus tõestanud, saanud osaks kohalikust identiteedist ning seab uusi sihte, kirjutavad Narva kolledži direktori kohusetäitja Marek Sammul, haldusjuht Jaanus Villiko ja õppedirektor Mai-Liis Palginõmm.
Tartu Ülikooli kolledž on Narvas tegutsenud nüüd juba 20 aastat. Selle ajaga on eestimaalaste oodatav eluiga pikenenud enam kui kuue aasta võrra, Narva rahvaarv vähenenud enam kui 10 000 inimese võrra, venekeelsetes gümnaasiumides on mindud üle 60/40 õppekeele mudelile, vahetunud on kümme valitsust ja kuus riigikogu koosseisu. Tuled ääremaal kustuvad ning Tallinn särab järjest eredamalt.
Suurlinna tõmbele on raske vastu panna ka hariduselus, sest suure linna suuremas koolis on alati rohkem võimalusi. Ääremaa pakub teistsugust elulaadi, samas sageli parematki eneseteostusvõimalust. Mida ääremaal napib, on eestvedajad, eriti institutsionaalsed. Eestis on mitmes paigas sellisteks eestvedajateks ülikoolide regionaalsed kolledžid – Kuressaares, Haapsalus, Kohtla-Järvel, Viljandis, Pärnus. Nii ka Narvas.
Kolledžite esmane funktsioon on tagada emaülikooli vääriline õppetöö kohapeal. Mitmel kolledžil on oma spetsiifiline suund, neil on Eestis unikaalsed õppekavad. Ennekõike riigijuhid ja kohalik omavalitsus peavad aga meeles pidama, et ülikoolidel endil on lihtsam ja odavam need õppekavad avada Tallinnas või Tartus. Et oma tööd ollakse nõus viima keskustest välja, rajama lisaõppehooneid ja kandma distantsist tingitud kulusid, näitab ühiskondlikku vastutustunnet.
/nginx/o/2020/09/14/13344428t1hac46.jpg)