/nginx/o/2016/01/20/4890105t1hea1c.jpg)
/nginx/o/2019/12/04/12787583t1hb359.jpg)
"Tema on Austraalia karjakoer. Chena,” tutvustab loomaarst dr Katri Pentjärv meid puurist vaikse urina saatel uudistavale koerale. „Isiklik, mitte kliinikusse ravile toodud.”
Tellijale
Kliendid on keset metsi asuva loomakliiniku üles leidnud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Loomaliinik, millest juttu, kannab Jüripoja nime ning asub nii Järvamaa äärealal, et Lääne-Virumaa piir on käega katsuda. Asukoha valik metsade vahel oli mõneti juhuslik, aga mõneti kliiniku omaniku, loomaarsti dr Joel Jürissoni teadlik valik.
Nüüdks on asjaosalised eraldatud asukoha ja kehvas seisukorras juurdepääsutee kiuste ammu avastatud.
Kliinik kolme arstiga
Joel Jürisson elas Jänedal, kuid seal hakkas hobuste kasvatamiseks vaba maad nappima. Nii rajati kodu Järvamaale kunagisse metsavahikohta.
„Sellest on kümmekond aastat, kui tegin Tallinnas käimisele lõpu. Loomaarstina käisin väljasõitudel ja operatsioone tegin Kosel hea sõbra kliinikus,” selgitas ta. „Lõpuks kujunes välja nii, et inimesed Järvamaalt ja Tapa kandist sõitsid oma loomadega Kosele, tegin seal operatsiooni ära ja lõpuks sõitsime kõik oma kodudesse tagasi. Sai selgeks, et nii minule kui ka klientidele oleks mugavam, kui saaksime ravi lähemal ära teha. Kuna eraldi maa või ruumide ostmine oli kallis, saigi kliinik võsa vahele tehtud.”
Kliinikut hakati ehitama viis aastat tagasi, esimene vastuvõtt oli 2015. aasta detsembris.