/nginx/o/2008/07/02/53557t1h4176.jpg)
/nginx/o/2019/12/04/12787426t1hb8b0.jpg)
Eesti inimesed on sadu aastaid olnud sealiha eelistajad, sest seda on lihtne valmistada ja ka hind on taskukohane, kuid üha enam on viimasel ajal hakatud tervislikku veiseliha sööma.
Tellijale
Sealiha usku eestlased on hakanud üha enam veiseliha sööma
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Me kõik oskame sealiha teha. Tegu on väga väärtusliku toorainega, mis ka hinnalt enamikule vastuvõetav. Kõike seda ei saa paraku väita veiseliha kohta. Meil puudub veiseliha söömise traditsioon, me ei oska seda jätkuvalt valmistada, kvaliteet kõigub ja hind, eriti lihaveiselihal, on suhteliselt kõrge. Statistika näitab, et veiseliha tarbimine on ligikaudu kümme kilo inimese kohta aastas, samas kui kokku sööme liha ligi 80 kilo aastas.
Toiduliidu juhi Sirje Potisepa sõnul müüakse ja tarbitakse suurem osa veiselihast hakklihana. Tänu lihaveisekasvatajate arvu kasvule on veiselihaga omavarustatus Eestis juba üle saja protsendi, ometi ei taga see töötlejatele piisava tooraine olemasolu, sest enamik lihaveiseid müüakse elusloomadena Eestist välja. Tööstused ei saa ka endale lubada kallima hinnaga tooraine ostmist, sest seda on raske tarbijatele maha müüa.