/nginx/o/2016/10/19/5974919t1ha76c.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2019/12/02/12783586t1hab25.jpg)
Maksusoodustuste mõte on õhutada ja toetada käitumist, millest tõusev kasu ühiskonnale ületab saamata jäänud maksutulu. Seega on praegused piirangud ebaõiglased, ebapraktilised ja ebatõhusad, kirjutab presidendi vabakonnanõunik Urmo Kübar.
Tellijale
Urmo Kübar: annetajad tegutsevad. Riik, astu oma samm
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tänastel annetamistalgutel leiavad loodetavasti paljud tee heategevuse juurde, nii nagu «Teeme ära» talgud on meid juba üle kümne aasta õpetanud hindama kogukonnategevusi ja vabatahtlikku tööd. Ka riigil on aeg astuda uued sammud annetamise edendamiseks.
Mõne nädala eest said Eesti heategevusorganisatsioonid maksu- ja tolliametilt meeldiva kirja: uuest aastast on inimestel võimalik enam makstud tulumaks juba tuludeklaratsiooni täites suunata oma pangakonto asemel otse enda valitud heategevuseks.
See on tore väike samm, mille Vabaühenduste Liit viie aasta eest koos mitme muu heategevust soodustava ideega valitsusele ette pani. Ülemöödunud aasta lõpus lubas toonane valitsus selle ära teha, mõtte võttis üle ka praegune koalitsioon ning uuest aastast saabki see teoks. Küllap toob see meie heategevusse kümneid tuhandeid ja ehk isegi rohkem lisaeurosid.
Samas ootab endiselt otsustamist heategevusele potentsiaalselt sootuks suurema mõjuga ettepanek kõrvaldada tulumaksuseadusest ajale jalgu jäänud punktid, mis annetamise soodustamise asemel on seda hoopis piirama hakanud.
Maksusoodustused annetamisele kehtivad Eestis, nagu arenenud riikides üldiselt, juba mõnda aega. Et üksikisikuna neist osa saada, peab olema täidetud kolm tingimust.
Kaks esimest on lihtsad: annetuse saaja peab kuuluma soodustatud ühingute nimekirja (selliseid on meil praegu kaks ja pool tuhat, seega valikut jätkub) ning annetaja peab olema talle teada andnud oma isikukoodi.