:format(webp)/nginx/o/2017/02/23/6367729t1h787a.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2019/12/02/12783550t1hda6d.jpg)
Euroopa armee võiks olla idee, millega saaks ühtlasi nii NATOt turgutada kui ka USAst sõltumatut Euroopa kaitsevõimet parandada, kirjutab endine Euroopa Parlamendi liige Indrek Tarand.
Tellijale
Indrek Tarand: Euroopa armee – kahjulik sõnakõlks? (25)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse (RKK) direktori Sven Sakkovi artikkel (PM 22.11), milles püüti vastata küsimusele, kes kaitseb Euroopat, oli hariv lugemine ja tekitas soovi polemiseerida. Seepärast pidin leidma seal viidatud Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse äsjase raporti «European Strategic Autonomy», mille autorid on Pauli Järvenpää, Claudia Major ja artikli autor Sven Sakkov. Kokku 37 lehekülge ehk kaks ja pool tundi toekat lugemist.
Jätame kõrvale märkuse, et Sakkovi artikli lõpp tekitab segadust, mitte selgust: ta tsiteerib USA presidendi järjekordset säutsu Twitteris, kus ilmneb Donald Trumpi kaootiline maailmakäsitlus – kuid mida me sellega pihta peame hakkama? Kuidas seostub Euroopa armee Teise maailmasõjaga ning väidetava Prantsuse kooli saksakeelseks muutmisega okupeeritud Pariisis? Faktiliselt: tänapäeval ja seoses Euroopa Liiduga õpetatakse küll sakslastele prantsuse ja prantslastele saksa keelt juba koolides ning tudengivahetustes soositakse samuti teineteise tundmaõppimist.
Kokkuvõttes on autorid aga teinud igati informatiivse ja täiesti transatlantilisel tasemel raporti, mis näitab, et ka Eesti mõttekodadel on mõte ja midagi ei pea häbenema. Oma artiklis kirjutab aga Sakkov: «...ma pole sõnagagi puudutanud Euroopa armeed. Põhjusel, et seda pole olemas ega saa ka kunagi olema. Tegemist on tühja ja sisutu mõistega, kahjuliku sõnakõlksuga.» Raportist endast sellist kinnitust ei leia... Tõepoolest – Euroopa armeed praegu ei eksisteeri, kuid pelgalt sellest faktist ei saa tuletada kategooriliselt «ei saa ka kunagi olema».