:format(webp)/nginx/o/2019/11/28/12773391t1hafd4.jpg)
Ministril võiks olla suurem võimalus kujundada oma meeskonda, teisalt peaks vähendama otsustamisruumi tehnilistes küsimustes, mille ilmekas näide on kohtuskäimise volituste andmine, kirjutab politoloog Leif Kalev.
Tellijale
Leif Kalev: ministeeriumid ja valitsemiskvaliteet (4)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Maaeluministeeriumiga seotud meediavoog on avalikkuse tähelepanu alla toonud eeskätt õiguslikud ja kriminaalhõngulised teemad, millega tavaliselt tegelevad paremini juristid ja õiguskaitseasutused. Kodaniku ja riigivõimu vaates on otstarbekam küsida, mis on laiemad mõtlemiskohad.
Mitmetest küsimustest on minu arvates keskne, missuguse kvaliteediga valitsemist tänased reeglid pakuvad ning kas siin on parandamisruumi. Valitsemine hõlmab poliitikate sõnastamist, väljaarendamist ja elluviimist, seda nii eestvedamise ja juhtimise kui spetsialistitegevuse osas.
Ministeeriumi roll
Tavapärases esindusdemokraatias sõnastavad inimesed oma arusaamad, tegusamad ühinevad nende edendamiseks, kandideerivad valimistel ning edu korral saavad otsustada ja poliitikaid kujundada. Poliitikaid viib ellu valitsus, keda abistavad mitmesugused tugistruktuurid. Nüüdisajal tagavad tugistruktuuride asjatundlikkust ja stabiilsust erakondlikku otsesekkumist pidurdavad puhvrid, mis on kujundatud ka taasiseseisvunud Eestis.