:format(webp)/nginx/o/2019/11/28/12773366t1h2a2a.jpg)
Eesti võimalustest kasutada ära reoveesetet vanadele turbaväljadele metsa istutamiseks kirjutab reoveesettega väetamise meetodi väljatöötaja Jüri Järvis.
Tellijale
Jüri Järvis: seitse miljonit puud kasutule tühermaale
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ajakirjas Science hiljuti avaldatud artiklis soovitatakse lisaks muudele kliimamuutuste leevendamise meetmetele istutada massiliselt metsa selleks sobivatele tühermaadele. 11 258 maailma teadlast 153 riigist on andnud allkirja kliimateemalisele hoiatusele.
Eestis on turbatootmise kasutusest välja jäänud ja muul otstarbel kasutamata turbavälju 7000 hektarit. Suurel osal neist pole õnnestunud puudel looduslikult kasvama hakata, sageli on need väljad isegi rohttaimedeta, sest turbas peaaegu puuduvad mitmed taimetoitained, nt. fosfor ja kaalium.
Tallinna Tehnikaülikoolis viidi aastatel 2012–2017 läbi uurimistöö, mis käsitles karjääride metsastamisest ja keskendus ammendatud turbaväljadele. Selgus, et näiteks kaske on seal võimalik kasvatada väga edukalt, kasutades punktväetamisel heitvee jääkmudast tehtud kompostmulda. Jääkmudaga väetades saadi puudel isegi kiirem kasv võrreldes spetsiaalse turbaalade mineraalväetise kasutamisega. Punktväetamisel piisab hektari metsa kasvamasaamiseks kallurikoormast kompostist.