Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2014/02/24/2853120t1hd3f6.jpg)
/nginx/o/2019/11/27/12770905t1hfe27.jpg)
Kokkuleppemenetlusest ei pea loobuma, kuid olulisi korrektiive oleks vaja teha küll, kirjutab endine riigikohtunik Rait Maruste (Reformierakond).
Üldistatult on õigusemõistmise eesmärk probleemide erapooletu lahendamine. Probleeme lahendama on mõeldud ka kokkuleppemenetlus. See on menetlusliik, kus karistus lepitakse kokku prokuröri, süüdistatava ja tema kaitsja vahel ning kinnitatakse kohtus.
Kokkuleppemenetlus on sündinud üldõiguse maades. Asja olemuse annab üsna hästi edasi selle menetluse selle ingliskeelne nimetus plea bargain – eestikeelses otsetõlkes «süüga kauplemine».