Päevatoimetaja:
Uwe Gnadenteich
+372 666 2071
Saada vihje

Kadri Tammepuu: muutumise maailmameister gripp

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Kadri Tammepuu.
Kadri Tammepuu. Foto: Mihkel Maripuu

Kas teate, mis on ühist lastekirjanik Leelo Tunglal, räppar Henry Kõrvitsal alias Genkal ja poplauljal Rolf Roosalul? Nad kõik põdesid eelmisel hooajal raskelt grippi, ja noorim neist sattus seepärast ka haiglaravile.

Eelmisel aastal suri gripi tüsistusesse 57, aasta varem 94 inimest – rohkem, kui jättis oma elu liiklusõnnetustes.

Asjatundjad ütlevad gripisüsti kohta kahe asja: esiteks tuleb end vaktsineerida igal sügisel uuesti ja teiseks ei paku see gripi eest täielikku kaitset. Umbes samamoodi nagu auto turvavööga: kui satud liiklusõnnetusse, ei või lõpuni kindel olla, et see surmast päästab, küll aga suurendab tõenäosust ellu jääda.

Viirused on muutumise maailmameistrid ja gripiviirus kohaneb eriti hästi – mulluse vaktsiiniga uue hooaja grippi enam ära ei hoia. Gripihooaeg kestab ligi pool aastat ja vaktsiinide tootmine suurtes kogustes võtab aega umbes kuus kuud, seepärast jõuavad teadlased uuendada vaktsiini koostist kaks korda aastas: üks kord põhja- ja teine kord lõunapoolkera elanikele.

Septembris Eestisse jõudnud vaktsiini koostises olevad nelja gripiviiruse tüved panid teadlased paika juba veebruaris-märtsis üleilmsete vaatlusandmetega, kuidas tüved vahepeal muutusid ja millised neist inimesi nakatasid. Aastakümnetepikkune kogemus aitab asjatundjatel ennustada, kuid aeg-ajalt kavaldavad viirused inimese ikkagi üle ja maailmas tekib suurem gripipuhang.

Gripilaadseid viirusi on kaugelt enam kui vaktsiini sisse pandud neli viirusetüve ja millised neist Eestis eelolevatel kuudel enam levima hakkavad, selgub tegelikult hiljem.

Keskmiselt vähendab vaktsiin riski grippi haigestuda 40–60 protsenti, halval aastal võib näitaja jääda 30 protsendi piirimaile ja kui ennustamine läheb täppi, olla tavalisest kõrgem. See eripära ei tähenda kaugeltki, et gripisüstil poleks mõtet, sest n-ö Harju keskmine tulemus ei aita konkreetset inimest. Võib-olla just see viiruse tüvi, millega inimene kokku puutub ja mis tekitaks raske haiguse, mõnikord ka tüsistusi ja harva isegi surma, on tundlik vaktsiinile.

Tagasi üles