Päevatoimetaja:
Georgi Beltadze
+372 666 2180
Saada vihje

Nädala mõte: kas kuusikud kaovad?

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Kuuse-kooreüraski poolt kahjustatud puud kuivavad. FOTO: Erakogu
Kuuse-kooreüraski poolt kahjustatud puud kuivavad. FOTO: Erakogu Foto: Erakogu

Kevade hakul kirjutasime, et tänavu tasub karta kuuse-kooreüraskite kahju suurenemist. Nii läkski. Mitmel pool Lõuna-Eestis ja Tartumaa ümbruse metsades on juba ehmatavalt palju pruuniks kuivavaid kuuski. Põhja-Eestiski märgati suvel kardetud putukat lendamas, seega tasub metsaomanikel seal järgmisel kevadel oma kuuskedel ülihoolsalt pilk peal hoida.

Kes käinud hiljuti Poolas ja Tšehhis, räägivad tohutust kahjust, mida need pisikesed putukad seal korda saata suutnud. Kuna üraskikahjuga puud on vaja kiiresti maha võtta, ei saa sealsed metsafirmad ühtäkki kaelasadanud mahuga hakkama ja teiste seas on ka Eesti metsafirmad oma tehnika sinna kolinud.

Et päästa, mis vähegi annab, püütakse haiguskolletega metsi kiiresti maha raiuda ja puiduturg on üleujutatud väga odavast palgist. See mõjutab otseselt meie inimesi.

Paraku pole puidu kokkuostuhinna langus vaid metsamüüja mure, kes nüüd aasta tagasi võetud hinnapakkumised prügikasti võib visata, vaid puudutab metsa- ja puidutöötlemisfirmasidki.

Tänases lehes kirjutame, et kuusepalgi hinnalangus on seadnud Eesti saeveskid tugeva majandussurve alla – ühest küljest on keeruline konkurentsis püsida, kui mujal on hinnad soodsamad, teisalt toob kahte saeveskit omav Margus Kohava välja, et meie üleinvesteeritud saetööstustele ei jagu piisavalt kohalikku palki. Seepärast hakkab saetööstuses lähemal ajal toimuma midagi sellist nagu praegu puitmajatööstuses: nõrgemad ei pea lihtsalt vastu.

Ka mitmed metsafirmad on olnud viimastel kuudel sunnitud oma tegevust kokku tõmbama – väiksemad ja nõrgemad lõpetavad ning suured võtavad tehnika ja mehed üle.

Metsaomanik võib nüüd lehitseda varem võetud hinnapakkumisi ja mitte keegi ei julge ennustada, et veel sama hinna eest metsa müüa saaks, pigem nähakse, et langus jätkub. Eriti raske on nende seis, kel kooreürask metsas sees. Ühest küljest kummitab teadmine, et oleks vaja haige mets maha võtta, et takistada kahjuri levikut, teisalt saab oma metsa müüa vaid ühe korra elus ja siis tahaks ju parimat hinda saada.

Kas aga tasub karta, et kooreürask suudab meil sama suurt kahju teha kui meist lõunapoolsemates riikides? Ilmselt mitte. Õnneks on meie kliima selleks liiga jahe ja niiske. Siiski tasub metsaomanikel väga hoolikalt teemal silma peal hoida ja Maa Elu omalt poolt aitab sellele kindlasti kaasa.

Märksõnad

Tagasi üles