Päevatoimetaja:
Marek Kuul
Saada vihje

PÖFF: kolm hädavalet ellujäämiseks

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
«Kalel (15)» vaatleb teismeliste rasket elu silmakirjalikus Filipiinide ühiskonnas.
«Kalel (15)» vaatleb teismeliste rasket elu silmakirjalikus Filipiinide ühiskonnas. Foto: Film,ikaader

Hilisteismelise Kaleli (Eddie Garzia) vastutustundetu ema jookseb oma uue boyfriend’iga minema, tema õde pruugib koos kutiga kodus pidevalt narkootikume ja isa on katoliku preester, kes poissi mõistagi avalikult enda omaks ei tunnista. Lisaks on ta nakatunud HI-viirusega ning see mõjutab juba tema tervist. Ning last but not least – ta on gei.

Kogenud režissöör Jun Robles Jana («Kalel (15)» on tema 18. täispikk mängufilm) käsitleb sotsiaalselt väga teravat teemat – Filipiinidel levib HI-viirus praegu maailma riikidest kõige kiiremini. Alates 2010. aastast on nakatumiste arv, ja seda just noorte hulgas, kasvanud 170 protsenti. Lisandub hulk inimesi, kes ei julge end testida, kuna kardavad haigusega kaasnevat stigmat.

See on film sellest, kuidas ühiskonna heakskiidu nimel pead vastama üldsuse ootustele. Kui midagi sellesse võrrandisse ei sobi, siis oled vale, ja vale olemist tuleb kiivalt varjata. Eriti pikk on not-to-do-list riigis, kus 80 protsenti elanikkonnast on katoliiklased. Nii elabki 15-aastane Kalel kolme valekoorma otsas: saladuses tuleb hoida nii HIV-staatust, seksuaalset orientatsiooni kui oma preestrist põlvnemist.

Tagasi üles