/nginx/o/2018/11/05/11552227t1hc6af.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2019/11/19/12750567t1hdea0.jpg)
Riigikogu riigikaitsekomisjoni liige (Reformierakond), endine kaitseväe juhataja, erukindral Ants Laaneots leiab, et otsuste langetamine NATO-s liikmesriikide seas üksmeele põhimõttel on vale ning seda tõestab ka hiljutine Türgi samm.
Laaneots: see on Erdoğani santaaž (7)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Täna teatasid neli allikat uudsiteagentuurile Reuters, et Türgi keeldub toetamast NATO plaani Balti riikide ja Poola kaitsmiseks, kuniks blokk pakub Ankarale rohkem poliitilist tuge võitluses Süüria Kurdi Rahvakaitseüksuse (YPG) vastu.
Laaneots ütles Postimehele, et ta on omal ajal väljendanud meelehärmi olukorra üle, kus NATO-s käib otsustamine üksmeele põhimõttel. «Olen varem vaidlustanud ja sõdinud selle vastu, et NATO-s on konsensus. See on täiesti vale lähenemine,» rääkis erukindral. Ta selgitas, et kuna NATO-s on 29 liikmesriiki, siis on keeruline iga riigi heakskiitu saada. «Kui kellelgi tuleb mingi mõte pähe, siis tegelikult on NATO abita. See küsimus tuleks uuesti üles tõsta.»
Laaneots mainis, et konsensuse teemat on toodud varem ka lauale, sellest on räägitud, ent rääkimisest kaugemale ei ole mindud. «Mõndades olukordades teeb see ikkagi aliansi nõrgaks,» rääkis ta.
Laaneotsa sõnul töötaks paremini hääletus, kus enamik on poolt või vastu. «Sellest on palju räägitud, kuna üksmeel on NATO jõuetuks teinud.»
Teiseks variandiks, kuidas tänasest uudisest mööda vaadata, oleks see, kui abi saadaks kahepoolsete suhetega. «Kahepoolseid suhteid on praktiseeritud ka, kus riigid, kellel on mingid probleemid ja nad ei näe kõikide liikmesriikide toetust, siis küsivad riigilt nn otse tuge,» selgitas Laaneots lühidalt, kuidas riigid saaksid konsensusest mööda vaadata. «Eesti on nii ennegi lahendanud,» lisas ta.
Tänast situatsiooni, kus Türgi ei anna heakskiitu NATO Baltimaade ja Poole kaitseplaanile, kuni allianss nimetaks ametlikus sõnakasutuses Süüria kurdide üksuste võitlejaid terroristideks, nimetab Laaneots Türgi presidendi Recep Tayyip Erdoğani santaažiks. «See on Erdoğani santaaž. Arvan, et siin peab midagi NATO juhtkond otsustama,» rääkis ta.