:format(webp)/nginx/o/2020/10/18/13420231t1h925c.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2019/11/25/12765003t1h80e8.jpg)
Prantsuse presidendi Emmanuel Macroni ametiaja teisest vaatusest, kus ta püüab end järskude käikudega välispoliitikas näidata, kirjutab kolumnist Andres Herkel.
Tellijale
Andres Herkel: kuidas käia ümber Macroniga? (2)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Emmanuel Macron oli 13-aastane, kui Angela Merkel esimest korda ministriks sai. Ta on ikka veel uustulnuk, kes korraldas uskumatu maavärina Prantsusmaa poliitilisel maastikul. Korraks paistis, et Macroni täht tuhmub kiirelt. Nüüd aga on reitingu allakäik asendunud tegude allakäiguga ja neid tal jätkub.
Kõigepealt, Macron on populist ja ei ole ka. Veel eelmisel aastal kinnitas ta, et «meie oleme tõelised populistid, sest me oleme kogu aeg rahvaga». Samal ajal on ta teravas vastuolus nii parem- kui vasakäärmuslastega, keda esindavad vana kooli populistid Marine Le Pen ja Jean-Luc Mélenchon.
Macroni tuleku populism oli süsteemivastasus. Ta lubas uut poliitikat, mis pole ei parem- ega vasakpoolne. Sisepoliitilised reformid pidid toetama vabaturumajandust, vähendama korruptsiooni ja riigi tagatud privileege. Prantsuse kivistunud süsteemi arvestades olid need julged, antipopulistlikud seisukohad. Macron on ka veendunud Euroopa-meelne, meie maitse jaoks liiga föderalistlik, aga kindlasti täiesti teisest puust poliitik kui populistid-euroskeptikud.