/nginx/o/2013/07/24/1917094t1h0116.jpg)
/nginx/o/2019/11/18/12748606t1hef02.jpg)
Reede, 29. novembri pärastlõunal avatakse liiklusele Reidi tee, mis peaks muu hulgas hajutama südalinna liikluskoormust.
Kaua tehtud, kaunikene: Reidi tee avatakse reede pärastlõunal (2)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Linnapea Mihhail Kõlvart märkis, et Reidi tee ei ole pelgalt üks uus magistraal, vaid linnaruumi arendamine ja linna avamine merele. «Nii on rannaalale rajatud promenaad justkui Kadrioru pargi pikendus, kuhu on loodud pargi- ja puhkealad peredele ja jalutajatele vaba aja veetmiseks ning ühtlasi ka jalgratturitele ja tervisesportlastele,» sõnas Kõlvart.
Ehituse käigus rajati uusi ja rekonstrueeriti olemasolevaid teelõike, sealhulgas jalg- ja kergliiklusteid kokku ligi 14 kilomeetri ulatuses, sellest uus rajatav Reidi tee on 1,93 kilomeetrit. Ühtlasi rekonstrueeriti 1,4 kilomeetri pikkune Narva maantee lõik. Rajati uusi ning rekonstrueeriti olemasolevaid kergliiklusteid ja jalgteid kokku 10,5 kilomeetri ulatuses ning rajati rannapromenaad koos puhkealadega.
Reidi tee ehitasid Verston Ehitus OÜ ja KMG Inseneriehituse OÜ. Verston Ehituse juhatuse esimehe Veiko Veskimäe sõnul on Reidi tee mahukas ja keeruline projekt otse linna tuiksoonel. «Ehitajate jaoks olid suurimad väljakutsed tee ehitamine sisuliselt merre, mille käigus sai Tallinn mere arvelt juurde 7500 ruutmeetrit maapinda, ning väga tiheda liiklusega ristmike ümberehitus,» sõnas Veskimäe ja lisas, et parajaks väljakutseks olid ehitustehnilised erilahendused, näiteks Eesti suurima sadeveepumpla rajamine.
Maastikukujundusprojekti järgi istutati Reidi tee ehituse käigus puid, põõsaid, püsikuid ja vääntaimi ühtekokku 149 426 tükki, sealhulgas 498 puud, 57 863 põõsast ning rajati 37 747 ruutmeetrit uut murupinda.
Reidi tee projekt läks maksma ligi 43 miljonit eurot.