:format(webp)/nginx/o/2018/01/04/7462153t1hc49b.jpg)
/nginx/o/2019/11/22/12759331t1h4e35.jpg)
Soojenev kliima on julgustanud Eesti teadlasi ja põllumehi pistma innukamalt mulda seni eksootiliste viljade seemneid, mida meie ilmastikule järjest sobivamaks aretatakse.
Tellijale
Tere tulemast, Eesti bataat, lääts ja kikerhernes!
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uute põllukultuuride seas on kikerhernes kindlasti kõige üllatavam edulugu. «Uskumatu, et ta siin kasvab ja saaki annab,» rõõmustab Jõgeval asuva Eesti Taimekasvatuse Instituudi (ETKI) kaunviljade ja õlikultuuride teadur Lea Narits. Kunagi anti talle Türgis konverentsil kikerherneid kaasa, et tehku endale peotäis hummust. Narits ei raatsinud, pani seemned hoopis maha. «Üle-eelmisel ideaalsel suvel oli kohe südamest kaunu. Saime saaki natuke üle nelja tonni hektarilt. Hummus on ju nii populaarne, kikerhernest võiks Eestis kasvatada küll,» leiab ta.