:format(webp)/nginx/o/2020/04/12/13051506t1hc66b.jpg)
/nginx/o/2019/11/22/12758796t1h187c.jpg)
Christinas Clinicu psühholoog, meedia- ja kommunikatsiooniekspert Karmen Palts toob esile õpetaja ja lapsevanema vahelise suhtlemise võtmekohad ja annab soovitusi.
Tellijale
Karmen Palts: lapse vajadus määrab vanema ja õpetaja suhtluse (2)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ma teen tööd, mul ei ole aega lapsevanematega suhelda – just nii ütles mulle hiljuti üks õpetaja. Kas lapsevanemaga suhtlemine on osa õpetaja tööst? Vastus oleneb sellest, mida vanem ja õpetaja suhtlemiselt ootavad. Õpetaja ja vanema vahelise kommunikatsiooni esmane eesmärk on jagada teavet, mis kummalgi poolel lapsest on ja mida nad vajavad, et toetada lapse arengut.
Õpetaja professionaalina märkab lapse arengut või toimimist puudutavaid pisiasju, mida vanem ei pruugi osata tähele panna või kui märkabki, on tal seda märkamist raske endale tunnistada. Lisaks näeb õpetaja koolis last ja lapse käitumist teistsugustes olukordades kui vanem kodus. Näiteks ülisuurt ärevust tunnikontrolli tegema hakates või probleeme funktsionaalse lugemisega.
Õpetaja algatus
Õpetaja näeb ka laste omavahelisi suhteid, pingeid, narrimisi ja oskust keerulistes olukordades toime tulla. Õpetaja märkab endassetõmbunud ja kurba või vastupidi agressiivset ja lärmakat last.
Lapsevanem omakorda näeb kodus last, kes ei taha kooli minna või kellel on raskusi mingi ülesandega, lisaks võib ta lapselt kuulda näiteks kiusamisest ja tõrjumisest. Ka peret tabanud kurvad sündmused (õnnetused, haigused, lahkuminekud) mõjutavad lapse käitumist ja seetõttu on mõnikord vajalik, et vanem ka neist olukordadest õpetajat informeerib.
Kuna iga lapse vajadused on erinevad, ei saa olla ka kindlat määratlust, kui palju ja kellega peab õpetaja suhtlema. Õpetaja on koolis võrreldes lapsevanemaga n-ö võimupositsioonil – ta töötab seal ja tal on, vähemalt eelduslikult, vastavad professionaalsed oskused. Seetõttu peaks õpetaja olema suhtluse algataja, vanemate kooli-kodu kommunikatsiooniga seotud hoiakute ja aktiivsuse (skaalal positiivsus-negatiivsus ja aktiivsus-passiivsus) märkaja ning vastavalt sellele ka tegutseja.