Kas pärast Londonit on elu?

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Hannes Korjusajakirjanik ja tõlkija

22. november 2019, 20:00

Läti kirjarahva kuvandit eneseirooniliselt peegeldav reklaamplakat 2018. aasta Londoni raamatumessil. Foto: Erakogu

Tänavu 29. aprillil toimus Läti rahvusraamatukogus läti kirjanduse ekspordiks loodud platvormi Latvian Literature korraldatud pressikonverents „Kas pärast Londonit on elu?“, kus platvormi esindajad tutvustasid kahe aasta kestel saavutatut, rõhutades, et ekspordinäitajate säilimine ning kasv sõltub edaspidisest stabiilsest rahastusest.

Riik eraldas platvormile kolm aastat tagasi umbes kaks miljonit eurot, alustamaks ettevalmistusi 2018. aasta Londoni raamatumessiks, kus Eesti, Läti ja Leedu olid teatavasti peakülalised. „Otsustasime, et ei tööta üksnes Londoni või mõne muu raamatumessi nimel, vaid üritame luua jätkusuutlikku läti kirjanduse ekspordisüsteemi,“ selgitas platvormi juht Inga Bodnarjuk-Mrazauskas.

Läti autorid ja valdkonna asjatundjad osalesid paljudel kirjandusfestivalidel, kust teenitud tuntus ja tunnustus kandis hiljemgi vilja: Londoni raamatumessist saadud tõuke najal osales 80 kirjandusinimest kahe aasta kestel Suurbritannias toimunud üritustel, läti kirjandusele oli Suurbritannias pühendatud 99 üritust. Latvian Literature’i tegevus päädis 45 raamatu tõlkeõiguste müügiga inglise keeles avaldamiseks ning 112 raamatu tõlkeõiguste müügiga teistes keeltes avaldamiseks.

Kommentaarid

Märksõnad

Tagasi üles