Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2019/08/30/12512889t1h79cd.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2019/11/22/12758396t1h1083.jpg)
Juba ammuilma on peavoolumeedia lamenti löönud, et lapsed ei oska lugeda ega kükitada. See kisa algas läänemaailmas juba Brežnevi ajal, kui USA reptiilid surusid süütute laste kätte Miki-Hiire koomiksid, et need enam onu Tomi onnikesest ei loeks, vaid vaataksid hoopis roppusid pilte hiirtest, partidest ja kosmosekoletistest, nagu Supermees, Ämblikmees ja Nahkhiirmees, kes lehvitas oma nahkmantlit ja lendas katuselt katusele, et akendest sisse piiluda. Sellist haiget maailma propageeris USA süvariik!
Tagajärjed on praegu käega katsuda: lapsed ei oska enam isegi kükitada! Mäletan oma noorusest, kuidas meie kõik kükitasime! Me võisime igal pool ja igal ajal kükitada. Tundide kaupa. Väiksematel lastel oligi seljas ainult särk, et nad ei peaks kükitamise ajaks pükse jalast koorima ja et neil oleks mugavam kükitada. Oh, lapsed kükitasid igal pool!