:format(webp)/nginx/o/2019/11/21/12756103t1h296e.jpg)
Läinud kuul kuulutas keskkonnaministeerium kavatsusest võtta Rail Balticu trassi piirkonnas kaitse alla neli metsise püsielupaika kogupindalaga üle tuhande hektari, millest 900 oleks rangelt kaitstud sihtkaitsevööndi režiimiga, kus kõik raietööd oleksid keelatud.
Ülejäänu oleks piiranguvöönd, kus oleks keelatud uuendusraie. Esmapilgul võib paista, et vähemalt keegi, kõnealusel juhul siis metsis, sellest hiidraudteest võidab. Miski pole aga ekslikum sellisest pealiskaudsest rõõmusõnumist.
Ka ministeerium ise möönab, et tegu on hüvitusmeetmega, kuna raudtee ehitamise käigus hävivad metsise elupaigad, sealhulgas mängualad. Seega siis üritati meid rõõmustada mitte järjest halvenevas seisundis oleva metsise populatsiooni seisundi parandamise, vaid raudteega põhjustatava uue kahju vähendamise abinõuga. Kusjuures tegu on kaugelt ebapiisava kompensatsiooniga.
Alustagem algusest. Planeeritav Rail Balticu raudtee kulgeb Pärnumaa lõunaosas läbi metsiste olulistest elupaikadest, hävitades kaks mängupaika täiesti ja lõigates ülejäänud mängu-, pesitsus- ning talvitusalade kompleksi pooleks, eraldades osa alasid teistest. Seega, lisaks elupaikade otsesele hävingule raadamise ja täisehitamise tõttu on tegemist suurema elupaigakompleksi katkilõikamisega.
/nginx/o/2019/09/12/12552900t1hea9d.jpg)