Üks oligarh, 70 kontot, 860 miljonit dollarit – Swedbanki suure riskiga saladused (13)

Grimstad lisas, et «nimetatud töötajad nõustusid varjama [ettevõtete] lõplikke kasusaajaid neid pangas registreerides, mis tekitas sanktsioneeritud isikute mittetuvastamise riski». Kõnealune raport on Rootsis sealse prokuratuuri ja panga vahel palju kirgi kütnud. Kui prokuratuur kevadel seda nõudis, ei soovinud pank dokumenti üle anda. Seejärel ei lubanud pank uurijatel raporti autorit advokaat Grimstadi küsitleda, viidates advokaadi ja kliendi suhtele. Pank nõustus Grimstadi küsitlemisega alles septembris.

Märgid näitavad, et Abõzovil võis olla pangas inimene, kes töötas tema kasuks. «Ühe kliendihalduri valdusest leiti Mihhail Abõzovi ühe ettevõtte PIN-kalkulaator. Sama PIN-kalkulaatorit kasutati Abõzõvile kuuluva või tema poolt kontrollitud ettevõtte arvelt raha kandmiseks,» seisab Grimstadi raportis.

Poliitikaga seotud isikuteks – finantsmaailma kõnepruugis PEP (politically exposed person) – nimetatakse poliitikuid ja nende perekonnaliikmeid. Pangad peavad PEPidega seotud klientidel ja ülekannetel silma eriti teravalt peal hoidma, et tuvastada võimalikud korruptiivsed tehingud. Swedbank seda Grimstadi raporti järgi ei teinud. «Swedbank Eesti pakkus ja vahendas teenuseid suure riskiga mitteresidentidest klientidele, mille hulgas olid kahtlased ülekanded ja tegevused.»

Haldurist sai direktor

Mihhail Abõzovi ettevõtte PIN-kalkulaatorit omanud Swedbanki töötaja oli eestlane Aleksei Averson. Lisaks Abõzovi kontodele oli aastaid Swedbankis töötanud Averson veel mitme tähelepanuväärse mitteresidendist kliendi ja nende ettevõtete kliendihaldur.

Averson lahkus pangast 2017. aasta alguses, kui kõik Abõzovi kontod olid suletud. Vaid kaks kuud hiljem, 2017. aasta aprillis sai Aversonist Küprose ettevõtte Anduril Enterprises Ltd direktor. Grimstadi raport nagu ka Küprose äriregistrist pärit dokumendid seovad Andurili just Abõzoviga.

Aversoni kohta tekkisid küsimused veel ühes Swedbanki siseraportis. «Arutades kolleegiga ühte ülekannet, ütles Averson, et see ülekanne «ei ole kõige valgem tehing», viidates selle väljendiga, et tehing ei olnud läbipaistev,» viitab raport Aversoni vestlusele töökaaslasega.

«Ühes teises vestluses ütleb Averson kolleegile, et tuvastamatule ettevõttele saabunud ülekande sisuks märgiti, et see on seotud gaasitranspordi teenusega. [Sama ettevõtte kontolt] lahkus see kui «eelmakse kirjatarvete (stationary goods)» eest. Averson iseloomustas ülekannet kui muinasjuttu.»

Postimees taotles Viimsis elavalt Aversonilt mitu korda intervjuud, kuid too keeldus sellest. Küll aga nõustus ta vastama küsimustele kirjalikult, kui on näinud enda kohta käivaid dokumente. Averson nõustus tulema neid salajasi dokumente lugema Postimehe toimetusse, kuid tema tingimus oli, et ajakirjanikud temaga kokku ei puutu.

Toimetuse assistent andis talle dokumendid üle kinnises ümbrikus ja Averson sai neid lugeda ainult kohapeal ja tingimusel, et võib enda tarbeks teha vaid kirjalikke märkmeid. Dokumentidega tutvununa nimetas Averson seal kirjas olnut belletristikaks.

Hilisemas kirjavahetuses Averson küsimustele eraldi vastuseid ei andnud, vaid esitas ühe üldise kommentaari, kus avaldas kahtlust, kas sellised raportid tegelikkuses üldse eksisteerivad.

«Ma olen täielikult veendunud, et raporti autoritel – kes iganes nad on – ei ole mingeid tõendeid selliste süüdistuste esitamiseks. Samuti neil kas puuduvad piisavad teadmised või nad ei hooli vastavatest seadustest ja regulatsioonidest [pangasaladus ja vaikimiskohustus],» teatas Averson Postimehele saadetud e-kirjas.

Kui 2016. aasta lõpuks oli selge, et Swedbank sulgeb mitteresidentide äriharu, käis ta enda sõnul mitmel töövestlusel. «Mind määrati ühele kahest Anduril Enterprises Ltd direktori kohast kaks kuud pärast Swedbankist lahkumist. Töötasin sellel ametikohal kuni 2019. aasta juulini, mil ametist lahkusin ja loobusin töötamast selle ettevõtete grupi kasuks.»

Averson eitas, et oleks teinud ühelegi kliendile tema PIN-kalkulaatoriga ülekandeid. «See süüdistus on vale ja tagasi lükatud,» teatas ta ja lisas, et tegemist on raporti koostanud inimeste väljamõeldud muinasjutuga.

Anduril Enterprises on Küprosel registreeritud ettevõte ning see on üks 70st, mida Grimstadi raportis seostatakse otseselt Abõzoviga. Ettevõtte peamine vara on Itaalia tütarettevõte Villa Il Tesoro Societa’ Agricola. Ehkki Itaalia firma põhilise tegevusalana on nimetatud põllumajandust, on see tegelikult Toskanas asuva luksusvilla omanik. Nii ettevõtte kui ka villa itaaliakeelne nimi Il Tesoro tähendab «varandus».

2012. aastal, kui Abõzovist sai minister, hinnati majandusaasta aruandes Il Tesoro väärtuseks üheksa miljonit eurot. Iga aastaga, mil Abõzov oli Venemaa valitsuse liige, investeeriti aga villasse mitu miljonit ning 2016. aastaks, kust pärineb viimane esitatud aruanne, ulatus kinnisvara väärtus juba 20,6 miljonini.

Kahe aasta eest avaldas Venemaa opositsioonipoliitik Aleksei Navalnõi Youtube’i video, mis näitab sellestsamast Itaalia villast droonikaadreid. Videos on hoonete kõrval näha helikopteri maandumisplatsi, golfi- ja tenniseväljakuid, purskkaeve, tehisjärve ning oliivi- ja viinamarjaistandust. Tänavusest aastast pärit satelliidikaadrid näitavad tehisjärve ümber pooleli olevat suurt ehitust.

Paberite järgi on Anduril mitu korda omanikke vahetanud. Iga uus omanik on ühtlasi ka Grimstadi raportis toodud Swedbanki klientide nimekirjas.

Letšoäri sillutas teed

Mihhail Abõzovi (47) karjäär on 1990ndate alguse turbulentsele Venemaale üsna iseloomulik. Ehkki ta asus 1989. aastal õppima Moskva Riikliku Ülikooli mehaanika-matemaatika teaduskonnas, sai kiiresti selgeks, et ta seda ei lõpeta. Selle asemel sukeldus Abõzov ärisse.

Juba rebaseaastal asutas Abõzov oma esimese ettevõtte Intershops, mis asus kauplema Türgi tarbekaupade ja kontoritarvetega. 1991. aastal teenis Abõzov 500 000 dollarit kaubabörsil maaklerina. Aasta hiljem hakkas Abõzov koos koolivennaga importima Bulgaariast letšot, sigarette ja brändit. Ettevõtte tulu kasvas kiiresti mitme miljoni dollarini.

Letšo ja brändi juurest liikus Abõzov kiiresti edasi sinna, kus peitus tegelik kullaauk: kütuse- ja energiaärisse. 1996. aastal asutas ta kütuse- ja energiaettevõtte ORTEK, mille müügitulu ületas kiiresti 100 miljonit dollarit.

Sugugi mitte kõik ei suutnud ORTEKile arveid õigel ajal tasuda. Üks selliseid kliente oli Novosibirski oblast, mis seisis enne külvihooaega silmitsi kütusepuudusega. Abõzov pakkus kaupa: tema varustab põllumehi kütusega ja oblast paneb tagatiseks oma osaluse Novosibirskenergos.

See on ettevõte, mille omanduses oli piirkonna viis soojuselektrijaama. Praegu on ettevõtte nimi SIBEKO (Siberi Energiakompanii). Oblasti juhid olid pakkumisega nõus ja lootsid, et sügisel, kui vili lõigatud, suudetakse võlg tagasi maksta. Kuid nii ei läinud, aktsiad läksid Abõzovi kätte ja ta ostis kiiresti väikeaktsionäridelt kokku enamusosaluse.

Novosibirski energeetikafirmad saidki Abõzovi kiiresti kasvava äriimpeeriumi keskmeks ja need lennutasid ta peagi ajakirja Forbes koostatava rikkaimate venelaste edetabelisse. Ärikarjääri tipus 2012. aastal hindas Forbes Abõzovi varade väärtuseks 1,3 miljardit dollarit, millega ta oli edetabelis 68. kohal. Sama aasta mais määras president Dmitri Medvedev Abõzovi avatud valitsemise ministriks. Sellele kohale jäi Abõzov kuueks aastaks, kuni Vladimir Putin otsustas ametikoha kaotada.

Täpselt samal ajal, kui Abõzov poliitikasse astus, hakkas ta hoogsalt avama oma offshore-firmade kontosid Eesti Swedbankis. Alates 2011. aasta detsembrist kuni ametisse astumise päevani avati Swedbankis 27 kontot, mis on seotud Abõzovi ettevõtetega Küprosel, Briti Neitsisaartel, Singapuris ja Belizel. Pärast 21. maid 2012, mil ta ametisse nimetati, toodi Swedbanki veel 42 kontot, selgub Erling Grimstadi auditist. Kuigi mitmest Abõzovi ettevõttest on Vene meedia varem kirjutanud, on see esimene nii põhjalik ülevaade Abõzovi offshore’ide võrgustikust.

Postimehe ja selle projekti partnerite uurimistöö näitab, et 70st nimekirjas olevast ettevõttest vähemalt pooltele kuulus või kuulub siiani Venemaal varasid mitmes majandusvaldkonnas: energia, toidutööstus, tervisekeskused, arvutitehnoloogia.

Nagu öeldud, osa tehingutest toimus ajal, kui Abõzov töötas ministrina ning tal ei olnud õigust sellises äritegevuses osaleda. Venemaa seaduse järgi pidi Abõzov kuni 2017. aastani deklareerima ka välismaal tegutsenud ettevõtted, mille lõplik kasusaaja ta oli. Kas Abõzov seda tegi, ei ole teada, sest selline info ei ole Venemaal avalik. Pärast seadusemuudatust kaks aastat tagasi aga ei tohtinud tal enam olla offshore’idega mingeid sidemeid.

Segas hoolikalt jälgi

Abõzov peitis oma osalusi ettevõtetevaheliste näiliste tehingute taha. Näiteks vahetasid mitu Küprosel registreeritud ettevõtet omavahel Novosibirskis baseeruva OAO Elsibi aktsiaid. Elsibi on üks Venemaa suurimaid jõujaamade varustuse tootjaid.

2014. aastal müüs Tekina Consulting Ltd oma osaluse Elsibis Vramirca Trading Limitedile. Selle käigus rikkus Tekina seadust, sest ei andnud monopoolses seisus ja riiklikule kontrollile alluva ettevõtte osaluse müümisest teada föderaalsele monopolivastasele teenistusele. Tekina esindaja tunnistas süüd ning põhjendas, et välismaine ettevõte ei tundnud Venemaa seadust. Tekinale määrati 100 000 rubla trahvi.

Aasta hiljem suurendas järgmine Küproselt pärit ettevõte Tefaro Commercial Ltd oma osalust tehases. 2016. aastal müüsid Briti Neitsisaartel registreeritud Zerel Investment Limited ja taas kord Küprose Nimarkenti Holdings Limited oma osalused Elsibis Sibekole (Küpros). Veel aasta hiljem ostsid neli Küprose ettevõtet (Besta Holdings Ltd, Alinor Investments Ltd, Kullen Holdings Ltd, Vantroso Trading Ltd) 94,98 protsenti tehasest. Kõik need ettevõtted olid Swedbanki kliendid ning Grimstad sidus nad Abõzoviga.

Kui Mihhail Abõzov oli ministriametis, puudus tal õigus osaleda äritegevuses nii isiklikult kui ka variisikute, sealhulgas offshore’ide kaudu.

Korruptsioonivastase võitlusega tegeleva Transparency Internationali Venemaa haru asejuht Ilja Šumanov ütles, et Venemaa ärimehed kasutavad offshore’e, et vähendada maksukohustusi, varjata oma äritegevust avalikkuse eest või kasutada ära teiste riikide justiitssüsteemi, mis käitub ennustatavamalt.

«Praegusel juhul võis osa offshore-tehinguid olla tehtud selleks, et viia varasid riigist välja ja varjata, et tegelik omanik ja juht on riigiteenistuja,» ütles Šumanov.

«Kui Mihhail Abõzov oli ministriametis, puudus tal õigus osaleda äritegevuses nii isiklikult kui ka variisikute, sealhulgas offshore’ide kaudu. Arvestades tema ettevõtete keerulist struktuuri võib eeldada, et just tema oli kõikide nende varade välismaale liigutamise taga ja et initsiatiiv sellisteks tehinguteks tuli temalt.»

«Põhjus, miks kellelgi on nii palju kontosid, on soov varjata, kus su raha on. Nii lääne kui ka Vene valitsuse eest, et oleks võimalus oma raha liigutada nii sujuvalt kui võimalik ja viia see teise riigi seaduste alla,» selgitas SVT-le antud kommentaaris julgeolekuekspert ning Venemaa-ekspert Mark Galeotti.

Õnn pööras selja

Mihhail Abõzovi õnn hakkas pöörduma 2015. aastal. Kõigepealt sattus ta tulisesse vaidlusse Venemaa suurima erapanga Alfa-Bankiga oma energeetikaettevõtete valduskompanii E4 võlgade tõttu. Aasta hiljem tahtis Abõzovile kuuluv Sibeko tõsta Novosibirski elektrihinda 15 protsenti. See tõi endaga kaasa seitse massimeeleavaldust viie kuu jooksul ja surve alla jäänud kohalikud võimud nõustusid lõpuks lubama vaid neljaprotsendilist hinnatõusu. Just see oli põhjus, miks Aleksei Navalnõi avaldas ülalmainitud Youtube’i video Itaalia villast – et näidata, kuhu elektrihinna tõusu raha läheb.

Seejärel läks Abõzov tülli ühe Venemaa mõjukaima ärimehe Viktor Vekselbergiga. Vekselberg nõudis Abõzovilt kohtu kaudu ligikaudu 500 miljonit dollarit. Abõzov esitas vastuhagi.

Venemaa väljaande RBC teatel oli just konflikt Alfa-Bankiga põhjuseks, miks Putin Abõzovi 2018. aastal valitsusest välja jättis. Abõzov langes ebasoosingusse ning tänavu 26. märtsil arreteeriti ta kahtlustatuna kuritegeliku ühenduse loomises ja suuremahulises, 60 miljoni dollarini küündivas pettuses. Suvel lisandus kahtlustus rahapesus.

Üks kriminaaluurimise keskseid ettevõtteid on Blacksiris Trading Limited, järjekordne Swedbanki klient Eestis. Uurimisversiooni järgi kasutas Abõzov Blacksirist, et viia Venemaalt välja neli miljardit rubla ehk ligikaudu 60 miljonit dollarit.

Uurijad usuvad, et ministriametis olles andis Abõzov korralduse panna avalikule enampakkumisele nelja energeetikafirma aktsiad. Nende väärtuseks hinnati kokku 156,1 miljonit rubla. Nii-öelda teise käega laskis ta luua offshore’i Küprosel. Nii ilmuski välja Blacksiris Trading, mis võitis oksjoni 186,3-miljonilise pakkumisega.

Järgnenud kuudel liitis Blacksiris ettevõtted nelja riiulifirmaga ja müüs komplekti SIBEKO-le ja RESile üle 20 korra kõrgema hinnaga, kui oli ise oksjonil maksnud. Uurimisversiooni järgi olid need tehinguhinnad näilised ning nelja miljardi rubla piirkondlikust energiavarustajast välja viimisega seati ohtu mitme piirkonna energiajulgeolek.

Veel üks nüüdseks kriminaaluurimisse segatud Swedbanki endine klient on Batios Holding Limited. Batios oli USA päikesepatareide tootja Alion Energy investor ning Abõzov kuulus just Batiose esindajana Alioni juhatusse.

Eelmisel aastal vahistasid Venemaa uurijad Jan Rjazantsevi ja Abõzovi endise äripartneri Mihhail Tšutšekevitši – riikliku riskikapitalifondi RVC juhatuse liikmed. Uurimisversiooni järgi investeeris RVC 2012. aastal 1,3 miljonit rubla (22,7 miljonit dollarit) Alion Energysse hoolimata sellest, et ettevõte oli sisuliselt pankrotis. Hiljem võeti see raha firma arvelt lihtsalt välja.

Swedbank ei kommenteeri

Erling Grimstadi raportis nimetatud esimene soovitus oli teavitada selles toodud leidudest kohe Eesti ja Rootsi uurimisasutusi. Eesti prokuratuur kinnitas, et ei ole Swedbankilt alates eelmise aasta detsembrist, mil raport valmis, ühtegi kuriteoteadet saanud.

Swedbank Eesti keeldus ühelegi küsimusele vastamast, viidates pooleli olevatele menetlustele nii Eestis kui ka Rootsis. Sel ajal Swedbank Eesti juhina töötanud, kuid tänavu ametist taandatud Robert Kitt ütles, et temale raportit ega selle leide ja järeldusi tutvustatud ei ole. «Minul seda ei olnud ning sellega seoses ma ei saanud mitte midagi ette võtta seal toodud küsimustes,» ütles Kitt.

Enda sõnul sai ta raporti järeldustest esimest korda teada hoopis ajakirjanduse kaudu. «Seejärel küsisin [Rootsi peakontorist] raportit korduvalt, aga mulle ei antud seda. Tegin järelduse, et kui seal oleks olnud midagi olulist, siis oleks vastavalt Eesti seadustele panga nõukogu või aktsionärid seda minuga jaganud.»

Swedbank Grupi värskelt ametisse määratud juhatuse esimees Jens Henriksson ei soovinud intervjuus SVT ajakirjanikele kommenteerida konkreetsete klientide või töötajatega seonduvat, kuid ütles, et kõik selline informatsioon lisatakse käimasolevasse siseauditisse.