Liina Normet: kodukeele järgi eraldamine on vale (14)

Esiteks, miks ma seda tegin? Kui jõudis kätte aeg teise lapse kooli valida, oli mul seljataga juba esimese lapse üheksa aastat kooliteed tavalises eestikeelses koolis. Ega sellel koolikogemusel midagi viga ei olnud, kuid mind näris tunne, et päris kaasajale vastav see haridus siiski ei ole. Kõik oli väga sarnane sellega, kuidas ma ise 20 aastat varem olin hariduse saanud. Ometigi on vahepeal enam kui kaks kümnendit möödunud ja maailm on kiires tempos muutunud. Tahtsin, et minu teine laps saaks kaasaegsema hariduse kogemuse, kus ta õpiks lisaks akadeemilistele teadmistele ka sotsialiseerumist, ja mitte üksnes endasugustega, vaid rohkem reaalse päriseluga seotult. Ma ei tahtnud, et mu laps omandaks eluks vajalikud teadmised ja oskused kunstlikult segregeeritud ruumis, kust on välja tõstetud kõik need, kes on «teistmoodi», ja kokku tõstetud need, kes on rohkem üksteisega sarnased. See on mugav ja konfliktivaba, kuid see on eluvõõras.