/nginx/o/2019/09/12/12552900t1hea9d.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2019/11/14/12740249t1h5547.jpg)
Kriimsilm, karuott ja rebane ning ilves – tinglikud nimed, mis antud metsa võimalikele tulevikustsenaariumidele – elavad oma elu. Sel nädalal esitleti neid riigikogu konverentsisaalis keskkonna-, majandus- ja maaelukomisjoni ühisistungil.
Tellijale
Aleksei Lotman: süsiniku taga metsa nägemisest (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui mõne rahvaasemiku suust kostiski süsinikuringe ja maakasutusega seotud kliimapoliitika mõningat mõistmist, siis metsa elurikkust märkas ühe kiillausega nimetada vaid üks, kes juhtumisi ka endine keskkonnaminister. Elurikkuse mõistmine on rahvaesinduses selgelt alaesindatud.
Metsanduse arengukava protsess on oma senises kulgemises metsa elurikkuse suhtes üsna ignorantne, kuigi selle stsenaariumide töödokument mainib seda viisakalt. Muuhulgas viidatakse Euroopa metsandusega seotud ministrite koostööprotsessi Forest Europe kriteeriumidele, millest üks on elurikkus. Ühisstsenaarium – mis peaks kõigi nelja toreda loomakese tegevuse absoluutne eeldus olema – mainib elurikkust õige mitmel moel, ent hiljem tuuakse ometigi sisse asjaolusid, mis nullivad kõik selle suuresti ära.