Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2016/12/01/6130803t1h2a16.jpg)
/nginx/o/2019/11/13/12736288t1h2767.jpg)
Miks on vaja looduses taastada elupaiku nende endisele kujule? Miks peaksime muretsema, et putukaid aina vähemaks jääb? Neile ja teistele küsimustele otsiti vastuseid Pärnus toimunud looduskaitsekonverentsil, kus teadlased ja praktikud jagasid kogemusi käesoleval kümnendil Eestis toimunud eri ökosüsteemide taastamistöödest.
„Oleme siin, et praegune parim teadmine looduskaitsest nii teadlaste, ametnike kui ka teostajate poole pealt kokku võtta ja üksteisega jagada. Nii tagame, et kõik see, mida looduskaitses teeme, annaks häid tulemusi,” ütles RMK juhatuse liige Kristjan Tõnisson.
Viimase üheksa aasta jooksul on juba päris palju elupaiku taastatud ja rohkelt kogemusi nii õnnestumiste kui vahel ka ebaõnnestumiste kohta. „Kogukond, kes selle tööga tegeleb, on päris suur. Soovisime nad kõik kokku tuua ja kogemusi vahendada,” sõnas RMK looduskaitseosakonna juhataja Kaupo Kohv.