Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2019/11/12/12735419t1h3aed.jpg)
Meil tuleb üha uuesti küsida ja vastuseid leida sellele, miks on kunsti vaja. See vist ongi hea, see vist ongi kunsti suur saavutus, et tal on mingil kombel õnnestunud pidevalt lõplike vastuste eest ära libiseda, edasi libiseda, kirjutab kunstnik ja EKA vabade kunstide dekaan Kirke Kangro.
Eesti Kunstiakadeemia sai oktoobris 105-aastaseks. Olin sel ajal paari kolleegiga Dublinis EKA asju ajamas ja jäin suurejoonelisest peost ilma – sotsiaalmeedia piltidelt võis näha, et kohal olid rahvusvahelise kunstimaailma esimese klassi staarid (näiteks EKA audoktori kraadi saanud feministlik kunstiteadlane Griselda Pollock ja arhitektuuriloolane Reinhold Martin), suur hulk lähikonna parimaid kunstnikke, arhitekte, disainereid ja kunstiteadlasi. Võbelevas peomelus paistis ka poliitika- ja majandustegelasi.