Andres Sutt: parim pension Eestile (11)

Valik, milline on Eestile parim pensionisüsteem homme, aga ka aastate pärast, on nüüd riigikogu käes. Meie töölaual on kaks eelnõu, Reformierakonna ja sotsiaaldemokraatide ühine eelnõu ning valitsuse eelnõu. Kahe eelnõu põhimõtteline erinevus on võimaluses võtta pensionisäästud välja ja lõpetada kogumine enne pensioniea saabumist, muutes sellega Eesti pensionisüsteemi põhialuseid. Seda pakub valitsus. Reformierakonna seisukoht on selles küsimuses ühene ja selge: selline võimalus ei ole ei praeguste ega tulevaste pensionäride huvides. Vastupidi, selline valik oleks meie kõigi ühiste huvide vastu. Miks? Sest ilma kohustusliku kogumispensionita jäävad pensionid ka tulevikus väikeseks, II samba fondideta jäävad Eesti ettevõtete investeeringud madalamaks ja konkurentsivõime nõrgemaks, kõrgepalgaliste töökohtade loomine aeglasemaks ning majanduskasv heitlikumaks. Selline karm stsenaarium vaatab vastu nii Eesti Panga mõjuanalüüsist kui Arenguseire Keskuse analüüsist, aga ka valitsuse enda eelnõu seletuskirjast.

Sel sügisel on toimunud mitu avalikku seminari, kus tähelepanu keskmes Eesti pensionisüsteem ja valitsuse soov jagada II sammas laiali. Esinduslikem neist septembris Eesti Pangas, kus esinejateks pensionieksperdid Poolast, Ungarist, Rootsist, Rahvusvahelisest Valuutafondist (IMF), OECDst ja loomulikult Eestist. Nii Poola kui Ungari esinejad tõdesid, et II samba vabatahtlikuks tegemine nende kodumaal oli suur läbikukkumine. Poola valitsus on otsustanud kogumispensioni süsteemi nüüd sisuliselt taastada, aga suurema maksukoormusega.

Just Eestit väisanud IMFi iga-aastase missiooni soovitus valitsusele on jätta II sammas kohustuslikuks. Mõned ütlevad seepeale, et praktika on tõe kriteerium. Aga tark ei õpi ainult enda, vaid ka teiste kogemusest. Ja just rahvusvahelisele praktikale IMFi soovitus tugineb.