Päevatoimetaja:
Georgi Beltadze
+372 666 2180
Saada vihje

Õigusteadlane: ei Järviku ega kantsleri kirjade lekitamised polnud kuritegu (43)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Maaeluminister Mart Järvik Tallinna Lennujaamas.
Maaeluminister Mart Järvik Tallinna Lennujaamas. Foto: Eero Vabamägi / Postimees

Kui maaeluministeeriumi kantsler Illar Lemetti eile meediale ministri ja tema nõunike vahelise kirjavahetuse lekitas, ütles maaeluminister Mart Järvik, et kantsler rikkus asutusesisese kirjavahetuse avalikustamisega seadust. Samas oli Mart Järvik loetud tunnid enne seda avalikustanud justiitsministri kirja, millel oli samuti märge asutusesiseseks kasutamiseks. Postimees uuris Tartu Ülikooli õigusteaduskonna professor Jaan Ginterilt kas ja kes seadust rikkusid.

Õigusteadlane Jaan Ginter selgitas, et ei Järvikul ega kantsleril polnud õigust kirju lekitada, kuid kuritegu see ka polnud.

Justiitsministeeriumi kiri, mille avalikustas maaeluminister Mart Järvik, on tunnistatud küll asutusesiseseks kasutamiseks, kuid Ginteri hinnangul ei ole selleks piiranguks olnud alust. 

Lõik Mart Järviku avalikustatud justiitsministri kirjast
Lõik Mart Järviku avalikustatud justiitsministri kirjast Foto: Kuvatõmmis dokumendist

«See sisaldab ainult kehtiva õiguse tõlgendust ning ei sisalda andmeid, mida peaks tunnistama asutusesiseseks kasutamiseks. Samuti on justiitsministeeriumi kirjale lisatud ekslik märge aluse kohta, mille alusel see asutusesiseseks kasutamiseks tunnistati,» selgitas Ginter.

Sellegipoolest kinnitas ta, et kui juba justiitsministri kirjale märge AK (asutusesiseseks kasutamiseks) lisatud on, oleks selle kirja avalikustamiseks siiski vaja küsida justiitsministri luba.

Maaeluministeeriumi kantsler Illar Lemetti poolt avalikustatud kirjade puhul on natuke teine lugu, sest seal pole teabel üldse juures AK märget.

«Kuid sisuliselt need kirjad on ametiasutuse haldusotsustust ettevalmistavad kirjad ning võiksid AK olla. Võimalik, et maaeluministeeriumil on oma asutusesisene eeskiri, mille kohaselt need e-kirjad ainult asutusesiseseks kasutamiseks on,» sõnas ta.

Lõik kantsleri lekitatud kirjavahetusest
Lõik kantsleri lekitatud kirjavahetusest Foto: Kuvatõmmis kirjavahetusest

Ginter selgitas, et sellest hoolimata ei ole ei Järviku ega Lemetti poolt kirjade avalikustamine kuritegu.

«Kuriteona karistatav on ainult asutusesiseseks tunnistatud teabe kogumine selle edastamise eesmärgil või selle edastamine välisriigile, välisriigi organisatsioonile, välismaalasele või välisriigi ülesandel tegutsevale isikule. Käesoleval juhul ei ole kummagi isiku puhul andmeid taolise tegevuse või eesmärgi kohta. Seega võib tegemist olla ainult distsiplinaarrikkumistega,» sõnas ta.

Küsimusele, kas ministri või kantsleri positsioonil olles ei teki AK märke puhul erandit, vastas Ginter, et AK märke tohib maha võtta siiski ainult selle konkreetse asutuse juht. 

«See tähendab, kui ministeeriumi sisejuhendis ei ole teisiti, siis saab märke maha võtta minister ning kantsleril sellist õigust pole,» sõnas ta Lemetti lekitamist kommenteerides.

Järviku koha pealt ei olnud tal õigus kirja avaldada, sest sel puhul oli teabevaldajaks kirjas justiitsministeerium.

«Seega on asi vormistatud nii, et AK märke saab maha võtta ainult justiitsminister,» sõnas ta ja lisas, et ministeeriumi sisejuhend võib iseenesest anda seda õigust edasi ka kellelegi teisele.

Tagasi üles