Valitsus toetas ooperisaali rajamist linnahalli (6)

Tallinna vanalinnast kiviviske kaugusel sadama külje all olev linnahall on täna räämas ja lagunev, kuid varsti nähakse seal tegutsemas ooperisaali, balletilava, konverentsi- ning kontserdikeskust. 

«Otsustasime, et õige on minna edasi variandiga, kus saab kolm olulist asja korraga: linnahall saab korda, teiseks ooperiteater saab endale ooperi- ja balletisaali, kolmandaks linn ja kogu Eesti saavad endale korraliku konverentsikeskuse ja kontserdisaali,» ütles kultuuriminister Tõnis Lukas rahvusringhäälingule. 

Lukase sõnul teeb lõpliku otsuse linnahalli osas riigikogu. 

Hoone omanik Tallinna linnavalitsus ootab juba suvest saati Euroopa Komisjonilt riigiabi luba kontserdi- ja konverentsikeskusele, kultuuriminister Tõnis Lukas on viimastel nädalatel rääkinud ooperi- ja balletisaali rajamise ideest. Ooperisaali ehitamise mõtte käis välja ka eelmine kultuuriminister, sotsiaaldemokraat Indrek Saar. 

Kui nüüd linnahalli projekti oluliselt muuta: konverentsisaalist ooperiks, tähendaks see ka uut riigiabi loa taotlust Euroopa Komisjonilt. Arvestades praegust ajakulgu, Lukas selles suurt probleemi ei näeks. «Kui avaliku sektori osa selles projektis suureneks ooperiteatri sissetulemisega, siis sellisel juhul oleks riigiabi luba ka lihtsam saada. Nii et see võiks omakorda jälle kiirendada seda protsessi,» selgitas Lukas kabinetiistungi eel. 

Praegu on Tallinna linna eelarvest plaanitud linnahalli projekteerimistöödeks miljon eurot, riik on lubanud õla alla panna ligi 40 miljoniga. Kokku läheks hoone kordategemine maksma 90 miljonit eurot, ooperi- ja balletisaali plaani töösse viies kuluks linnahalli taastamiseks Lukase hinnangul vähemalt 150–170 miljonit eurot. «Kalliks ta läheb niikuinii,» ütles Lukas nii konverentsi- ja kontserdikeskuse kui ka ooperi- ja balletisaali projektide kohta. «Aga täpselt summadest on vara rääkida, kuna pole kokku lepitud täpseid asetusi ja ruumide proportsioone,» lisas ta.

Lukas tahab ära hoida kahte stsenaariumit: et linnahalli tuleviku osas ei jõuta kokkuleppele, ning selle, et riik peab rahastama uue ooperimaja ehitamist ja linnahallile uue kuue andmist. «Kui juhtub nii, et riik peab maksma kinni suure osa linnahallist ja ehitama ooperiteatri, seda olukorda tahaks ära hoida, sest see käiks muude kultuuriasutuste arvelt. Nii et arutame,» sõnas ta. 

Lukas toonitas, et uut ooperisaali ja balletilava on Eestis vaja. «Meil ei ole korralikku ooperisaali ja ka balletilava,» sõnas ta, märkides, et Estonia on ehitatud üle sajandi tagasi sõnateatriks ning selle lava jääb igal juhul kitsaks suurteks ja rahvusvahelisteks lavastusteks.

Kultuuriministri sõnul on võimalik linnahalli ehitada ooperisaali lavatorn: kui suur, kuidas ja kuhu täpselt, on arutelukoht. «Siin on võimalikud variandid, aga praegu muinsuskaitse ei ole seda ideed blokeerinud,» kinnitas Lukas. 

Tänasele valitsuse arutelule oli kutsutud Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart, rahvusooper Estonia peadirektor Aivar Mäe ning muinsuskaitseameti peadirektor Siim Raie.