:format(webp)/nginx/o/2020/07/02/13185122t1h76d1.jpg)
/nginx/o/2019/11/07/12720000t1h0cc8.jpg)
Arstides süveneb mure selle pärast, keda ja mil määral nad ravida võivad, kartmata sattuda kohtu ette korruptsioonivastase seaduse vastu eksimises süüdistatuna, kirjutab Meie Eesti tervishoiukülgede uus toimetaja Kadri Tammepuu.
Tellijale
Kadri Tammepuu: ravimispiirang tõukab tohtrid teadmatusse (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kevadel tabas arstide liitu ebameeldiv üllatus. Ühe Tallinna suurhaigla jurist rääkis haigla üldkoosolekul, et arstidel on ka oma tavalises ravitöös, näiteks uuringutele suunamisel või mõne tõendi väljastamisel, toimingupiirangud, mis on kirjas korruptsioonivastases seaduses.
Tohtrid teadsid ka varem, et kui asi puudutab hankeid – milliseid ravimeid või aparaate haiglale osta –, tuleb huvide konfliktiga arvestada ja vajadusel end otsustamisest taandada. Tundus liialdusena, et ravijärjekorda panemine, töövõimetuslehe väljastamine või retsepti kirjutamine käivad samade reeglite alla. Kuid uut infot uurima asudes tuli välja, et haiglajuhtidel oli tõsi taga. Nimelt tegutseb arst ametiisikuna, kui ta määrab patsiendile toiminguid, milleks kasutatakse avalikku raha, ehk haigekassa, töötukassa või sotsiaalkindlustusameti teenuseid, ja ta ei tohi teha neid endaga seotud isikutega.
Arstide liidu president Jaan Sütt meenutas, et seitse aastat tagasi korruptsioonivastase seaduse väljatöötamise ajal selle mõjudest arsti tööle pikemalt juttu ei olnud. «Meie arvates läheb seadus vastuollu arstieetika põhiprintsiibiga – seista patsiendi huvide eest,» ütles Sütt. «Arst ei peaks ravides olema ametiisik.»