Abilinnapea jälituslube varjav prokuratuur sai kohtust kolmanda kaotuse (12)

Möödunud aasta oktoobrist väldanud vaidlus näitab prokuratuuri erakordselt nihilistlikus valguses, sest juba mais jõustus kohtulahend, mis kohustas prokuratuuri vaidlusaluseid jälituslubasid Semilarskile ja tema kaitsjatele täies mahus avaldama. Selle asemel koostas Lõuna ringkonnaprokuratuuri eriasjade prokurör Margus Gross uue kuupäevaga samasisulise dokumendi, mis vallandas uue samasisulise kohtuvaidluse.

Tänaseks on kohus Grossi Semilarski kohtuasjast võimaliku huvide konflikti tõttu taandanud.

Semilarski kaitsja vandeadvokaat Oliver Nääsi sõnul tuleb jõustunud kohtulahendeid täita, mitte nendega vaidlema hakata. «Tegemist on väga põhimõttelise küsimusega õigusriigi toimimisest ning kahjuks näitab see juhtum, et prokuratuuri reaalsed teod on vastuolus nende enda avaliku retoorikaga. Prokuratuur ei saa ennast seada seadusest kõrgemale, kuid kahetsusväärsel kombel teeb seda siiski. Nii olemegi olukorras, kus ringkonnakohus tutvus juba kevadel jälituslubadega täies mahus ja veendus vahetult, et seal ei sisaldu kaitsmist väärt teavet. Nüüd, sügisel, oli sama vaidlus prokuratuuri puuduliku õiguskuulekuse tõttu uuesti ringkonnakohtu laual ning kohtukolleegiumi seisukohast läbikumav frustratsioon seetõttu täiesti mõistetav,» rääkis Nääs BNS-ile.

Nii kirjutabki ringkonnakohus, et: «Prokuratuuril puudus kriminaalmenetluse seadustikust tulenev alus jätta kohtumäärus täitmata. Teisisõnu puudus prokuratuuril alus ringkonnakohtu seisukohaga mittenõustumise korral uue loa koostamiseks ning täiendavate põhjendamiste esitamiseks jälituslubade osaliseks tutvustamata jätmiseks.»

Lisaks nähtub ringkonnakohtu määrusest, et prokuratuuri jonnakuse tõttu jälituslubade vaidluse uuele ringile võtnud maakohus oleks võinud jätta jälituslubade salastamisväärsuse jätta üldse sisuliselt kontrollimata, sest jõustunud kohtulahend oli juba olemas. Samuti viitas ringkonnakohus, et kuna prokurör Gross jättis eelmise ringkonnakohtu otsuse ise edasikaebamata, siis puudub prokuratuuril võimalus kohtulahendit mitte täita.

Valvo Semilarski sõnul on prokuratuur viimase kahe aasta jooksul korduvalt tõestanud, et tänaseks aktuaalsed küsimused prokuratuuri töö kvaliteedist on asjakohased ja põhjendatud.

«Küsimus ei ole ju ainult jälituslubade varjamises ja jõustunud kohtulahendi nihilistlikus ignoreerimises. Selle enesele kõikelubava käitumise mustrisse kuuluvad veel ebamõistlikult pikk kohtueelne uurimine, süütuse presumptsiooni põhimõtte rikkumine, alusetu altkäemaksukahtlustus, huvide konflikiti tõttu lõpuks kohtu poolt taanduma sunnitud prokurör ning pretsedenditult loominguline lähenemine toimingupiirangu rikkumise defineerimisse,» märkis Semilarski. «Samal ajal jääb mulle mulje, et vajadus prokuratuuri eluperemehelikku tööstiili korrigeerida ei ole jõudnud veel kõigini ja osaliselt ilmselt seepärast, et neid korrektuure nõuab arvajatele ebasümpaatne poliitiline jõud. Minu kohtuasi ei ole ju tegelikult sugugi mitte ainus, mille pinnalt peaks prokuratuuri töömeetoditele siiski sisuliselt otsa vaatama.»

Prokuratuur esitas Semilarskile kahtlustused alkäemaksu võtmises ja toimingupiirangu rikkumises 2017. aasta oktoobris, kui ta koos teise abilinnapea, Artjom Suvoroviga kinni peeti. Toona väitsid prokuratuur ja kaitsepolitsei, et abilinnapeade vastu on kaalukad tõendid. Tänaseks on Suvorov juba kahes kohtuastmes õigeks mõistetud ning ajakirjanduses on ilmunud värvikas kirjeldus kohtuasja aluseks olnud stseenist, kuidas kaitsepolitsei kaastöötaja proovib edutult Suvorovile konjakipudelit sokutada. 

Augustis tunnistas prokuratuur, et alust Semilarskile altkäemaksusüüdistuse esitamiseks tegelikult ei ole, kuid avalikkust sellest ei teavitanud. Semilarski kaebas prokuratuuri ebaõige väite ümberlükkamise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõudega kohtusse.