/nginx/o/2015/01/03/3653191t1h8732.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2019/11/05/12716998t1hfc9d.jpg)
17 aastat tagasi astus Jürgen Ligi riigikogust tagasi. Mitte selle eest, mis ta ise teinud, ütelnud või kirjutanud oli. 2002. aasta lõpus tundis ta, et rohkem kui riigikogu ja Eesti rahvas vajab teda ta perekond.
Aarne Seppel: süüd tunnistav vaikimine (45)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
See oli jahmatav ja traagiline, aga inimlikult mõistetav. Ei ole teada ja polegi väga tähtis, kui palju mõtles Jürgen Ligi seejuures asjaolule, et valimised on vaevalt poole aasta pärast ja siis on võimalus tõusta fööniksina uuesti riigikokku. Igatahes premeerisid valijad teda eelmisest korrast kaks korda enamate häältega. Seda oli küll mitu korda vähem võrreldes hilisemate valimistulemustega, kui Ligi sai edukalt ära kasutada oma otsekohest ja reljeefset kõnepruuki.
See aga ei olnud kindlasti juhtum, mis jäänuks Ligi paturegistrisse. Oma registri lõi ja seda kasvatas ta hiljem.
Kindlasti ei saa tõmmata otsest paralleeli aastatetaguse juhtumi ning Mary Krossi ja tema abikaasa Eerik-Niiles Krossi vahel. Mõlemad on täiskasvanud inimesed, kumbki on oma tegevuses vaba ja nad ei vastuta teineteise eest. Ilmselt sellest loogikast lähtudes on Kross oma abikaasa valetamisega seoses vaikinud.
End kunstniku ja inimõiguste aktivistina määratleva Mary Krossi motiiv on senini varjus. Kas ta vihkab eestlasi? Kas ta vihkab liberaalseid väärtusi esindavaid inimesi?
Ma ei ole päris kindel, et Arctic Sea, USA viisakeelust ja veel mitmesugustest skandaalidest lutsukalana läbi ujunud Eerik-Niiles Kross pääseb sama sujuvalt ka oma abikaasaga seotud skandaalist.
Kui Mary Kross oma kohustused täidab, siis on ta seaduse ees puhas ja isiklik elu on isiklik elu. Kes kellega käib või ei käi, pole riigikogus tehtava töö kontekstis oluline. Samuti ei ole oluline ja ma ei taha isegi teada, millised on Krosside omavahelised suhted ja millest nad räägivad. Kui üldse räägivad. Seetõttu on keeruline ka nõuda, et Eerik-Niiles Kross teeks seda või teist.
Eks juriidiliselt olegi kõik korrektne. Samas on poliitiku otsese tööandja ehk rahvaga lugu keerulisem. Ma ei ole päris kindel, et Arctic Sea, USA viisakeelust ja veel mitmesugustest skandaalidest lutsukalana läbi ujunud Eerik-Niiles Kross pääseb sama sujuvalt ka oma abikaasaga seotud skandaalist.
Praegu on vastuseta palju kibedaid küsimusi: kas Eerik-Niiles Kross õhutas Mary Krossi valetama, kas oli tegemist valimiseelse infooperatsiooniga, kas Eerik-Niiles Kross õhutas Mary Krossi edasi valetama, kas ta üritas teda takistada, miks Eerik-Niiles Kross ei soovitanud lõpuks politseile tõtt rääkida. Agressiivne vaikimine lubab levida ka kõige jaburamatel teooriatel ja neid kõiki ka tõeks pidada.
Poliitikuna on Eerik-Niiles Kross tegutsenud vähem kui kümme aastat, tal on olnud nii häid kui ka väga häid valimistulemusi. Rahvas on teda usaldanud. Ehk oleks nüüd aeg usaldada ka rahvast.