:format(webp)/nginx/o/2017/06/09/6766001t1h8338.jpg)
/nginx/o/2019/11/04/12715030t1h4b01.jpg)
Milliseid võtteid kasutab Venemaa selleks, et ennast juhtoinana näidata, kirjutab kolumnist Karmo Tüür.
Tellijale
Karmo Tüür: Venemaa iseseisvub (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eksivad need, kes väidavad, et Venemaa tegeleb isoleerumisega. Ei, Venemaa on hoopis võtnud kursi iseseisvumisele. Milles on erinevus? Vahe on üüratu.
Isoleerumine tähendaks seda, et Venemaa on otsustanud olla üksi. Aga üksi olla Moskva ei taha, see oleks viimane asi, mida üks impeeriumikeskus iial olla sooviks. Kremli ümber keerlev meeskond soovib olla ise juhtoina rollis, mitte aga lammas kellegi teise juhitavas karjas.
See ongi pisike erinevus, mis aga määrab ära suhtumise. Tinglik «kollektiivne Putin», laiemalt aga moodustis nimega Russkii Mir soovib üliväga, et teised näeks ja jagaks vaatekohta, mis nende endi meelest on loomulik ja ainuõige.
Kutsuva kindluse ehitus
Nimelt seda, et pärast NSVLi lagunemist oli Venemaa valmis mõnda aega mängima nn lääne mängureeglite järgi, kuid enam nad seda teha ei soovi. Nagu on ka mõni kodumaine kommentaator võtnud väita, olla Moskva sirutanud välja koostööks avatud käe, aga leidnud end tõrjutuna. Noh ja mis tal vaesekesel siis muud üle jäi kui solvunult selg pöörata ning hakata oma liivakasti üles ehitama.