:format(webp)/nginx/o/2013/06/13/1827734t1hc32a.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2017/08/16/6995409t1h1163.jpg)
Õiguskantsler Ülle Madise hinnangul ei saa arst arvata teda tapmisega ähvardanud patsienti välja perearsti nimistust, kuna seadus sellist võimalust ette ei näe. Madise soovitab ähvarduse saanud arstil pöörduda politseisse või kohtusse.
Õiguskantsler: seadus ei võimalda tapmisega ähvardanud patsienti perearsti nimistust välja arvata (3)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Õiguskantslerile tegi avalduse Harjumaa perearst Eero Merilind, kelle kolleegi ähvardas patsient tappa.
Madise märkis, et tervishoiuteenuste korraldamise seaduse alusel saab terviseamet inimese perearsti nimistust välja arvata üksnes siis, kui tema elukoht pole Eestis või kui ta määratakse teise perearsti nimistusse.
«Muid võimalusi seadus inimese nimistust väljaarvamiseks ette ei näe. Seega ei võimalda seadus oma perearsti tappa ähvardanud inimest sel põhjusel nimistust välja arvata. Väga piiratud võimalused patsienti perearsti nimistust välja arvata on üldiselt õigustatud, see aitab vältida olukordi, kus niinimetatud ebameeldivatest patsientidest püütakse lahti saada,» kirjutas Madise vastuseks Merilinnu pöördumisele.
Madise rõhutas, et igal inimesel on õigus elada oma elu ja teha tööd turvaliselt, tundmata hirmu ahistamise, ähvardamise või vägivalla pärast. «Seadus annab igaühele, kes tunneb end või oma pereliikmeid ohustatuna, õiguse end kaitsta. See, millist õiguskaitsevahendit kasutada, sõltub konkreetse juhtumi asjaoludest – näiteks kas ähvardamine on isiklik või tööalane, ähvarduste iseloomust, tõsiseltvõetavusest ning sellest, kas ähvardus on ühekordne või korduv,» nentis ta.
Õiguskantsleri sõnul tuleb tapmisega ähvardamisel esitada kuriteoteade politseile või lähenemiskeelu rakendamise avaldus maakohtule.
Lähenemiskeeld võib olla põhjus patsiendi vastuvõtmisest keeldumiseks. Kui patsient ise perearsti ei vaheta, saabki arst teha üksnes selliseid toiminguid, mis ei eelda vahetut kontakti, näiteks kirjutada välja kordusretsepti.
Õiguskantsler märkis, et isegi lähenemiskeelu puhul on tervishoiutöötaja kohustatud osutama vältimatut abi oma pädevuse ja tema kasutuses olevate võimaluste piires. Vältimatut abi võib osutada ka teine samas perearstikeskuses töötav arst.