Halloween on lühenenud kuju ingliskeelsest nimetusest All Hallows’ Eve ehk kõigi pühakute õhtu. Seda tähistatakse 31. oktoobril halloweeni jooksmise ehk Trick or Treating'iga. Sõna «halloween» on kristliku algupäraga, aga pühal endal arvatakse olevat paganlikud juured. Halloween'i seostatakse keldi Samheimi festivaliga, mis vana-iiri keeles tähendab suve lõppu.
Laternate valmistamise komme on samuti pärit Iirimaalt, kus tehti laternaid kaalikatest, naeritest, peedist ja kartulist ning võeti nendes kaasa hõõguvat sütt Samheimi lõkkelt. Kõrvitsalaternate tegemine algas Põhja-Ameerikas, sest kõrvits on Ameerika päritolu taim. Laternad pandi akendele ja ustele, et kurje vaime eemale peletada. Samheimile minekul pani külarahvas endale selga loomanahkadest kostüümid, et kurje vaime eemale peletada. Halloween’i jooksmise komme hakkas tekkima keskajal, kui inimesed riietusid kummitusteks, deemoniteks või muudeks kollideks ning lollitasid ja tegid nalja toidu ja joogi eest.
Eestisse on halloween jõudnud globaliseerumise kõrvalmõjuna. Mina pole kunagi halloween’i jooksmas käinud ning ega mu vanemad seda mul teha lubanudki. Väiksena olin küll kurb ja kadestasin teisi klassikaaslasi, kes käisid halloween'i jooksmas ja palju kommi said. Nüüd mõtlen, et vanemad tegid väga õigesti. Halloween ei ole Eesti püha. Eestis tähistatakse mardipäeva ja kadripäeva. Marti olen käinud korduvalt jooksmas ning alati on olnud väga lõbus ja tore. Marti- ja katrijooksmise teevad huvitavamaks kombed ja traditsioonid. Lauldakse, tantsitakse, esitatakse luuletusi ja mõistatusi - ühesõnaga esinetakse perele, keda külastatakse, ning teenitakse selle eest ande, tänapäeval erinevaid maiustusi.
/nginx/o/2019/10/31/12701831t1h4121.jpg)