/nginx/o/2016/10/17/5968575t1h97e7.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2019/10/31/12701162t1hd954.jpg)
Milliseks võib kujuneda Venemaa eesootav presidendivahetus ja mida see Eestile tähendab, kirjutab riigikogu väliskomisjoni liige Raimond Kaljulaid.
Tellijale
Raimond Kaljulaid: Venemaa 2024 ja Eesti (8)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Üks kõige olulisemaid küsimusi Venemaa valitsusringkondade jaoks on see, mis saab aastal 2024. Venemaa presidendi Vladimir Putini teine ametiaeg lõppeb ning kehtiv põhiseadus ei luba tal kandideerida kolmandaks ametiajaks. Vastust sellele küsimusele ei tea mitte keegi, ega saagi teada. Otsust ei ole tõenäoliselt langetatud isegi Kremli kõige kitsamas ringis.
Riigijuhtide vahetus võib olla keeruline küsimus ka demokraatlikes riikides, rääkimata siis Venemaast.
Briti peaminister Margaret Thatcher viivitas võimult lahkumisega, kuni tema enda erakond ja valitsuskabineti liikmed pidid teda selleks sundima. Watergate’i skandaali sattunud Ameerika Ühendriikide president Richard Nixon loobus presidendi ametist alles siis, kui sellest kinni hoida ei olnud enam võimalik.
Ka meil Eestis on praegu ametis peaminister, kellele tema konkurendid on ette heitnud võimu külge klammerdumist.
Venemaal on olukord muidugi hoopis keerulisem ja mitmekihilisem.