Erkki Laaneoks: lapsele ühest vanemast ei piisa (3)

Kolmandik Eesti lapsi ei ela koos ühega oma vanematest, emade-isade vahel on palju arusaamatusi ja tülisid, mis mõjutavad laste arengut, kohtud upuvad kaebustesse ning ahastusel ei paista otsa ega äärt.

Praegune süsteem polariseerib lahutavaid vanemaid ehk sisuliselt sunnitakse neid võitlema nn põhivanema staatuse eest; teisele jääb nn kõrvalvanema roll (perekonnaseaduse järgi «lapsega koos elav vanem»/«õigustatud isik» ja «lahuselav vanem»/«kohustatud isik»). 

Põhi- ja kõrvalvanemaks eristamine ilmneb mitmeti. Näiteks määratakse ühele vanemale laste eest hoolitsemine ja teisele rahamaksmine. Mõni vanem ei hooligi oma lastest, aga need on Eesti pereterapeutide hinnangul erandid.

Vanemate vastandamine ilmneb perehüvitiste maksmisel: neid makstakse ainult ühele vanemale. Nende väga vajalike toetuste suurus on viimastel aastatel hüppeliselt kasvanud. Paraku on sel mõõgal teine tera. Nimelt näeb riik lapse eest hoolitsejana ainult üht vanemat, kellele makstakse vastavat toetust, või eeldab, et vanemad suudavad omavahel perehüvitist jagada. See eeldus peab lahus elavate vanemate puhul harva paika.

Olukord võib minna õiglusest ja mõistuspärasusest üpris kaugele. Vaatame näiteks olukorda, kus vanematel on kaks ühist last ja uuest suhtest mõlemal lisaks üks laps. Riigi silmis, st perehüvitiste maksmisel arvestatakse, et ühel vanemal on kolm last ja teisel vanemal mitte ühtegi, sest oluline on see, kelle nimele kirjutatakse lapsed (samas, ülalpidamise mõttes on mõlemal vanemal kolm last). Riik suunab kärgperede puhul kodanikke skeemitama. Mõistlikum ja kõigile lihtsam oleks, kui lastega seotud toetusi makstakse vaikimisi mõlemale vanemale vastavalt nende ülalpeetavate laste arvule. Ainult ühele vanemale võiks peretoetusi maksta vanematevahelisel kokkuleppel, kohtuotsusega, vanema surma jms puhul.

Seadusi hoolikamalt uurides näeme seal ka varjatumaid vanemaid polariseerivaid nüansse. Perekonnaseadus näeb ette, et nn kõrvalvanemale pannakse paika suhtlusõigus ja vaidluse korral on tal õigus kohtus nõuda suhtlemise korra määramist.