/nginx/o/2019/10/29/12697735t1h2416.jpg)
Vildakas on rahastada hammaste tervise säilitamise asemel nende remontimist, kirjutab Eesti Hambaarstide Liidu president Marek Vink.
Tellijale
Marek Vink: lõputu ravispiraal
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nüüdseks, kui möödunud on pea kaks aastat täiskasvanutele hambaravihüvitise kehtestamisest, on selge, et praegune hüvitiste süsteem ei toimi ega paku võimalust kõikidel inimestel saada parimat hambaraviteenust.
Alates 2017. aasta keskelt kehtima hakanud hambaravihüvitise süsteem pidi 40-eurose hüvitisega võimaldama kõigile täiskasvanutele esmavajaliku hambaraviteenuse, kuid jätkuvalt ei ole suur osa hambaraviasutusi haigekassaga vastavaid lepinguid sõlminud.
Probleemid hambaravihüvitise rakendamisel ei ole teadmata ka valitsuskoalitsioonile, kelle leppes ja tööplaanis on sõnastatud eesmärk, millega vaadatakse üle hambaravihüvitise kord ning muudetakse hüvitis patsiendiga kaasaskäivaks – sealjuures pöörates erilist tähelepanu profülaktikale ja noorte hambaravile.
Paraku on ametkondlik kaasamisprotsess taas kord piirdunud hambaarstide liidu ekspertide pelgalt ära kuulamisega, mille tulemusel on tõenäoline, et sisuliselt jätkatakse plaanimajanduse põhimõtetele allutatud süsteemiga ja tekitatakse pöördumatud struktuursed probleemid Eesti suurimale ja konkurentsivõimelisimale eriarstivaldkonnale.
Milles siis on probleem?