:format(webp)/nginx/o/2017/12/10/7395781t1hf37e.jpg)
/nginx/o/2019/10/24/12684464t1he6df.jpg)
Mees, kes on veerand sajandit ehitanud vana Narva maketti, kaotab kümne päeva pärast töö. Mis saab edasi? Kuhu pannakse makett? Keegi ei tea.
Tellijale
Olematu linna meister lendab tänavale. Tükid taga! (2)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Narva. Energia kvartal. Kaks lasteaiahoonet A ja B. Kollased nagu tibud.
Viimase teisele korrusele pargiti kevadel Narva linnavalitsuse korraldusel hulk suuri pappkaste. Suured kastid, hädapärast mahuks inimene ka ära.
Kastidega koos toodi ka meister Fjodor Šantsõn, kes juba veerand sajandit on töötanud maketi kallal, mis peaks näitama, milline oli see Põhjamaade barokipärliks nimetatud Narva linn enne seda, kui Nõukogude õhuvägi selle 6. ja 7. märtsil 1944 maatasa tegi. Ta räägib Arterile, kuidas selle maketi käsi aastate jooksul on käinud ja mis siis nüüd lahti.
Hoidla
«Ma olen siin üksinda. Alumisel korrusel on kord nädalas paariks tunniks avatud Vene kodanike Narva ühingu uks. Joogakeskus töötab mõned tunnid nädalas.
Ülejäänud aja olen üksinda selles lasteaias. Tulen isegi enne kaheksat, nagu nõukaajal öeldi, selleks, et masinad soojaks saada. Lõunat ei ole, neljast lähen. Nõukogude kasvatusega saadud vastutustunne. Vaatan, kõrvalkontoris inimesed veavad end kohale poole üheksast.»
Kurb kevad
Kevadel visati Šantsõni meisterdatud vana Narva makett linna raekojast välja. Pärast remonti raekojas sellele ruumi enam pole.