/nginx/o/2019/07/21/12391572t1h1e8c.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2019/10/22/12677486t1hf16f.jpg)
Ringkonnakohus tühistas kuritegude eest kolm korda vanglakaristust kandnud Vene kodakondsusega naise väljasaatmise Venemaale. Otsus pole lõplik, kuna politsei- ja piirivalveametil on võimalik vaidlustada otsus riigikohtus.
Kohus tühistas kolm kuritegu sooritanud naise Eestist Venemaale saatmise (2)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Viimati kandis Natalja (nimi muudetud, naise täisnimi toimetusele teada) vanglakaristust narkootikumidega äritsemise eest. Kohus mõistis ta 2014. aastal viieks aastaks vangi. Pärast kolme ja poole aasta pikkust trellide taga viibimist lubas kohus ta tingimisi vabadusse, kuid ta peab kandma elektroonilist jalavõru.
2016. aastal, kui naine oli vanglas, tühistas politsei- ja piirivalveamet (PPA) tema pikaajalise elaniku elamisloa.
Natalja rääkis Postimehega veel enne, kui sai teada, et kohus on tema väljasaatmise tühistanud.
Natalja: ma ei tunne Venemaal kedagi ja mul pole seal kuhugi minna
Natalja sündis Venemaal, kuid kolis veel enne Nõukogude Liidu lagunemist koos vanematega Eestisse. Ta sai pärast Eesti iseseisvuse taastamist pikaajalise elamisloa, sünnitas mitu last, kuid ei olnud seadusekuulekas kodanik. Eelmisel aastal luba kohus ta elektroonilise jalavõruga tingimisi vabadusse.
Terve viimase aasta on Natalja elanud Eestis elamisloata. «Kriminaalhooldaja ütles mulle, et niikaua, kui kehtib minu tingimisi vangistus ja ma kannan elektroonilist jalavõru, ei saadeta mind kuhugi. Aga järgmise aasta jaanuaris, kui karistusaeg läbi saab, võib kõike juhtuda,» rääkis Natalja.
Kuigi tal on Eestis perekond, sõbrad ja elukoht, ei tähenda see seaduse silmis midagi. Ta on juba kolmandat korda kuriteo eest süüdi mõistetud ja seepärast leiab politsei- ja piirivalveamet, et ta kujutab ohtu avalikule korrale ning tema elamisloa pikendamiseks ei ole alust.
Vene saatkond: Venemaale välja saadetud inimeste jaoks pole spetsiaalset tuge ette nähtud
Vene saatkonna pressiesindaja teatas vastuseks Postimehe küsimustele, et teistest riikidest Venemaale välja saadetud kodanike jaoks spetsiaalset toetust ette nähtud ei ole.
Kuidas võtab Venemaa väljasaadetavad inimesed vastu?
Deporteeritud inimeste üleandmise toimub reeglina mõnes piiriületuspunktis.
Kas Venemaa pakub sellistele inimestele tuge? Kuhu peab väljasaadetud inimene pöörduma?
Kahjuks ei ole väljasaadetud inimeste jaoks Venemaal spetsiaalset tuge ette nähtud. Soovitame Venemaale saadetud inimestel pöörduda sotsiaalabiasutuste ja ühiskondlike heategevusorganisatsioonide poole. Saatkond on valmis vahendama inimesele sotsiaalabiasutuste ja heategevusorganisatsioonide kontakte.
Kas Venemaa saab kuidagi aidata oma kodanikku vaidluses riigiga, kust teda tahetakse välja saata?
Asjaolud, mille alusel inimesi riigist välja saadetakse, kehtestab iga riik oma seadustega ise. Küll aga on olemas Euroopa Nõukogu dokument aastast 2000, mis soovitab taolistel juhtumitel lähtuda väljasaatmise puhul humanitaarsetest kaalutlustest, muu hulgas väljasaadetava sidemest riigiga, kas tal on riigis perekond ja millised on tema suhted riigiga, kuhu ta saadetakse. Suurem osa Eestist Venemaale saadetavatest Vene kodanikest on elanud Eestis pikka aega ning neil ei ole Venemaal sõpru ega sugulasi.
Naine saab võimaluse oma seadusekuulekust tõestada
Loo kirjutamise ajal selgus, et ringkonnakohus tühistas otsuse naine Eestist välja saata, samas jäi jõusse tema pikaajalise elamisloa tühistamine. See tähendab, et Natalja peab taotlema politsei- ja piirivalveametist tähtajalise elamisloa.
Samas ei ole tema riigist väljasaatmise tühistamine lõplik, kuna PPA võib kaevata ringkonnakohtu otsuse edasi riigikohtusse.
Ida prefektuuri piiri- ja migratsioonijärelevalve talituse juht Eerik Purgel selgitas Postimehele, et elamisluba naisel praegu ei ole. «PPA tunnistas naise pikaajalise elaniku elamisloa kehtetuks. Juhul kui kohtuotsus jõustub, tuleb naisel esimesel võimalusel seadustada enda viibimine Eestis ehk tal tuleb taotleda tähtajalist elamisluba,» ütles Purgel.
Kui naine suudab elada edaspidi seadusi rikkumata, saab ta pärast karistuse kustumist taotleda pikaajalist elamisluba.