/nginx/o/2014/03/06/2877456t1h9571.jpg)
/nginx/o/2019/10/20/12673040t1he2de.jpg)
Haridus on osa sotsialiseerumise – ehk ühiskonda kasvamise – protsessist, kirjutab kolumnist Ahto Lobjakas.
Tellijale
Ahto Lobjakas: mida pole tarvis tõestada (12)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mida varem saame üle hariduse käsitamisest rahvamajanduse haruna, seda parem meile kõigile. Mure spetsialistide ja palkade pärast jagab sama fundamentaalset viga, mis hukutas plaanimajanduse. Avatud piiridega ühiskonnas, mis on osa globaliseerunud maailmast, on see alati ette kaotatud võidujooks ajaga. Loomulikult on majandusel oma vajadused, aga nende eest hoolitsevad lõpuks kõige paremini turusuhted, mitte poliitikute ettehoole.
Eestist lainetena üle käiv debatt kõrghariduse funktsioonidest läheb väga suures osas kaarega mööda sellest, mis on olemuslikult tähtis. Haridus on osa sotsialiseerumise – ehk ühiskonda kasvamise – protsessist. Kõrgharidus, nagu mõiste isegi ütleb, on selle protsessi kulminatsioon. Mitte igaüks ei pea tingimata kõrgharidust omandama, kuid mida rohkem inimesi on ülikoolis käinud, seda parem ühiskonnale – sest seda rohkem on sellises ühiskonnas inimesi, kes oma valikutest aru saavad ja jagatud probleemides orienteeruvad.