/nginx/o/2021/08/22/14010501t1h004e.jpg)
/nginx/o/2019/10/20/12672700t1haf7a.jpg)
Levinuimad müüdid kõrghariduse kohta ei sobi siiski iseloomustama Eesti kõrgharidust tervikuna, kirjutab Tartu Ülikooli õppeprorektor Aune Valk.
Tellijale
Aune Valk: kolm müüti kõrgharidusest (2)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kõrghariduse rahastamise ja vajalikkuse üle on puhkenud hoogne arutelu. Ülikoolid ütlevad, et raha on puudu, ja mitte natuke, vaid kümneid miljoneid. Poliitikud on enamasti sellega nõus. Kuna raha juurde leida on raske, püütakse palli ülikoolidele tagasi visata, öeldes, et ülikoolid on tekkinud olukorras ise süüdi. Ette heidetakse seda, et õpetatakse valesid asju, et sama asja õpetatakse mitmes kohas (Mailis Reps 27.09 Postimehes) ja et õpetusest on vähe kasu (Jaak Valge 29.09 ERRis).
Need on ka kolm kõige levinumat negatiivset müüti Eesti kõrghariduse kohta. Niisugused arvamused kehtivad kas mingis ajas või mingi sihtrühma kohta. Püüan näidata, miks need üldistused ei sobi siiski iseloomustama Eesti kõrgharidust tervikuna.
Esimene müüt: ülikoolid õpetavad valesid erialasid. Kõige levinum etteheide kõrgkoolidele on, et sotsiaalteadusi ning ärindust, haldust ja õigust õpetatakse liiga palju. See arvamus põhineb kõrghariduse olukorral 2000ndate alguses, kus ärindust-haldust õpetavaid erakõrgkoole oli tõesti liiga palju. Praeguseks on pilt märkimisväärselt muutunud ning oleks liigne lihtsustus öelda, et meie kõrghariduse suurim mure on nende erialade ülearune õpetamine.