/nginx/o/2020/12/06/13515470t1h0b55.jpg)
/nginx/o/2019/10/17/12663031t1h5968.jpg)
Toiduraiskamine pole mitte mitte üksnes ebaeetiline, vaid ka keskkonnale kahjulik, kirjutab Eesti Toidupanga asutaja ja juht Piet Boerefijn.
Tellijale
Piet Boerefijn: päästes toitu, päästame keskkonda (5)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sel nädalal on rahvusvaheline toidupäev. Meile vajaliku toidu tootmiseks kulutatakse palju ressursse: maad, vett, tööjõudu, energiat ja väetisi. Miks me sellest hoolimata nii palju toitu prügikasti viskame?
Üle maailma visatakse ära kolmandik toidust. Igal aastal visatakse ära 1,3 miljardit tonni sööki, millest jaguks kolme miljardi inimese toitmiseks. Samal ajal sureb iga aasta maailmas 3,1 miljonit last nälga, 146 miljonit last on alakaalus ja 900 miljonit inimest kannatavad nälga, kaks miljardit inimest kannatab alatoitumisest tulenevate tervisehädade käes.
Euroopa Liidus visatakse igal aastal ära umbes 88 miljonit tonni toitu, rahasse ümber arvestatuna ulatub kahju 143 miljoni euroni. Samal ajal elab 119 miljonit Euroopa Liidu elanikku vaesusriskis ning 43 miljonit on sedavõrd vaesed, et ei saa endale igal teisel päeval lubada kvaliteetset toidukorda.
Eestis viskavad tootjad, jaekaubandus, restoranid ning majapidamised ära ligi 99 800 tonni toitu aastas. Sellesse kogusesse on sisse arvestatud ka söögikõlbmatu osa, näiteks koored ja luud. Kuid peaaegu pool sellest kogusest – 47 180 tonni – on söögikõlblik. Iga päev visatakse ära 129 260 kilogrammi täiesti söögikõlblikku toitu, mis piltlikult öeldes tähendab, et iga päev satub prügimäele 15 prügiautotäit toitu. Sellest söögikõlblikust, kuid äravisatud toidust 53 protsenti on pärit majapidamistest, 19 protsenti toitlustusasutustest, 25 protsenti jaekaubandusest ning kaks protsenti tööstusest. Need andmed on pärit Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse 2014. ja 2015. aasta uuringust ja šokeerivad seda enam, et need ei sisalda põllumajandustööstuse näitajaid, mis ulatuvad mitmete tuhandete tonnideni.
On lubamatu, et sedavõrd suur hulk head toitu satub prügilatesse, samal ajal kui paljud inimesed on näljas või ei saa endale tervislikku toitu lubada. Eestis elab suhtelises vaesuses 295 000 inimest, kellest 39 700 on lapsed. Paljudel inimestel pole raha, et osta piisavalt toitu, või ei saa nad endale lubada toitu, mis oleks ka tervislik.