/nginx/o/2020/03/16/13011426t1h0e84.png)
:format(webp)/nginx/o/2019/10/16/12659500t1hf049.jpg)
Mis on meie tahtega juhtunud vahepeal, et inglise keel on muutunud ülikoolides paralleel- või koguni domineerivaks keeleks, kirjutab kolumnist Mart Raudsaar.
Tellijale
Mart Raudsaar: häälekas alistumine (2)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Et mitte rikkuda inimeste peotuju, siis kirjutan enne sättima hakkamist. Detsembri algul tähistab meie rahvusülikool sajandat sünnipäeva. Muidugi teame, et järjepidevuse mõttes on ülikool vanem ning selle algus läheb tagasi Rootsi aega või Aleksander I aega, kuidas kellelegi paremini sobib. Ka oli enne 1. detsembrit 1919 Tartus üliõpilasena juba nähtud esimest eestlast ja esimest naist. Ent sellel kuupäeval saime maailmakaardile rahvana, kellel on omakeelne kõrgharidus.