Värske nobelisti tõlkija Hendrik Lindepuu: Olga vanaema ja minu vanaema

Lugeja ees rullub lahti kaleidoskoopiline mikrokosmos, me näeme siin asju ja aja kulgemist külaelanike, mõisahärra ja kirikuõpetaja vaatepunktist, aga ka Jumala, pulstunud karvaga lita, kohviveski, seeneniidistiku, Jeszkotle Jumalaema pühapildi ja metsas elava Paha Inimese vaatepunktist. Olga kirjutuslaadi on iseloomustatud sõnapaariga «mütoloogiline realism» ning tõepoolest, selles romaanis – nagu kogu Olga Tokarczuki loomingus – on asju ja nähtusi, mida oleme harjunud pidama üleloomulikeks, Olga ammutab oma ainest ka rahvapärimustest ja kristlikest legendidest.